Tammeka noored 2025. aasta Eesti meistrivõistlustel

Foto: Imre Pühvel

Selleaastased Eesti meistrivõistlused on jõudnud lõpuks lõpule – lisaks täiskasvanute liigadele on lõppenud ka pikk ja pingeline hooaeg noortevõistkondade jaoks. Tabeliseisud on selgunud, kohtunike viled vaikinud ja emotsioonid aegamisi settimas. Mängijad ja treenerid saavad nüüd mõneks ajaks hingata veidi vabamalt, kuid just praegu on õige hetk vaadata tagasi ning teha kokkuvõtteid: kuidas läksid meistrivõistlused Tammeka noortel? Mis õnnestus ja kus on arenguruumi?

Lõppenud hooajal esindas Tammekat Eesti noorte meistrivõistlustel kokku 28 võistkonda ja ligi 450 noormeest-neidu vanuses 7–19 aastat. Seda suurt masinavärki hoidis töös 23 treenerit, kes juhendasid Tammeka noori iganädalaselt erinevates Eestimaa paikades – olgu siis muruväljakutel, kunstmurul või spordihallides.

Kõigis vanuseklassides, kus mängiti ametlikult medalitele ja kus kaalul olid Eesti meistritiitlid, olid Tammeka võistkonnad esindatud esiliigades. See tähendab, et meie noored said nädalast nädalasse mõõtu võtta just Eesti tippklubide vastu. Lisaks Tammekale suutsid sellise kvaliteediga osalust tagada vaid Tallinna Flora, FC Levadia ja JK Kalev – see on selge märk Tammeka noortesüsteemi tugevusest ja järjepidevusest ning siin klubis tehtavast kvaliteetsest tööst.

Allolevas artiklis keskendume Tammeka noortevõistkondadele, kes osalesid just liigaformaadis toimunud meistrivõistlustel, kus kaalul olid nii au, kuulsus kui ka medalid. Erilise tähelepanu all on Tammeka Sinised grupid – meeskonnad, kuhu on koondunud konkreetse vanusegrupi kõige ambitsioonikamad pallurid, toimub pidev mängijate rotatsioon ning kus ka sportlikud eesmärgid on alati kõrgel. Lisaks kuivale statistikale saavad sõna ka siniste gruppide peatreenerid, kes lisavad statistikale ka oma vaate lõppenud meistrivõistluste hooajale

U19 Eliitliiga – sild noorte- ja meestejalgpalli vahel

Tammeka U19 võistkond koondas lõppenud hooajal endasse noormehed sünniaastatega 2006–2008. Võistkonna põhieesmärgiks oli pakkuda mängukogemust neile, kes ei olnud veel U21 meeskonda murdnud, kuid kellel selleks ambitsioon ja potentsiaal olemas. Hooaja jooksul said pea kõik U19 mängijad — mõni rohkem, mõni vähem — võimaluse end proovile panna ka U21 koosseisus Eesti Esiliiga tasemel. Samuti said just selles meeskonnad mänguminuteid need U21 võistkonna liikmed, kellel oma põhitiimis mänguaega nappis.

Pika ja tiheda hooaja lõpuks saavutas Tammeka U19 meeskond U19 Eliitliigas 18 meeskonna seas 8. koha, kogudes 31 punkti. Kõige enam mänge (16) said kirja Kren Saimon Kadak ja Karl-Erik Leppik. Võistkonna suurim väravakütt oli Kadak, kelle arvele kogunes 8 väravat.

Peatreener Hardi Häelme võttis hooaja kokku nii:

“Hooaeg kulges meil natuke nagu Ameerika mägedel. Kohati suutsime näidata väga head mängu, aga teinekord valmistasid näiliselt nõrgemad võistkonnad meile parajalt peavalu. Hea meel on selle üle, et väga pikalt olime üks liigas parima kaitsemänguga võistkondi, kuigi hooaja lõpus see osaliselt lagunes. Eesmärkidest me küll kõiki ei täitnud, kuid olime paljudes kategooriates neile väga lähedal.Liigahooaja eredaim hetk oli kindlasti augustis, kui alistasime koduväljakul liiga võitja Tallinna JK Legioni tulemusega 2:0 – see mäng näitas selgelt, kui suur potentsiaal selles võistkonnas peitub, kui saadakse hea rütm sisse ja pingutatakse ühise eesmärgi nimel.Siiski, selle hooaja kõige suuremaks elamuseks jääb sügisene Verona Cup Põhja-Itaalias, mis andis meeskonnale väärtusliku rahvusvahelise kogemuse.Edasi ootab meid töö: selgitame välja, millised on mängijate plaanid uueks hooajaks ning aitame igal jätkajal leida talle sobivaim treening- ja mängukeskkond 2026. aastaks.”

Sügisene Verona pakkus U19 võistkonnale peale pikka liigahooaega nii edu- kui ka kultuurielamust

U17 Sinine – pikk hooaeg ja pingpong mängijatega

U17 vanuseklassi meistrivõistlustel osales kokku 29 meeskonda, kes oli jagatud kolme liigaastme vahel. Tammeka U17 Sinine võistkond, mille tuumiku moodustasid valdavalt 2009. aastal sündinud mängijad, pallis esiliigas ja saavutas seal 6. koha 8 võistkonna seas.

Kõige rohkem mänge (24) sai kirja Samuel Kandimaa ning võistkonna parim väravakütt oli Steven Siilmand, kes lõi 8 väravat. Kindlasti tasub ära märkida, et koguni 7 poissi, kes alustasid oma hooaega U17 Sinise võistkonna nimekirjas, teenisid mänguminuteid ka U21 meeskonna eest meeste esiliigas.

Peatreener Martin Teder võttis hooaja kokku nii:

“Meie meistrivõistluste hooaeg oli erakordselt pikk. Alustasime märtsis ja lõpetasime isegi hiljem kui Tammeka esindus- ja U21 võistkonnad. Seega oli meie mängijate panus ajaliselt võrreldav täiskasvanute tippliigade omaga.Suur tunnustus kõigile, kes selle sõidu täismahus kaasa tegid – käisid korralikult kohal nii trennides kui mängudes. Meistrivõistlustel käis meie eest platsil kokku 32 mängijat, mis on väga suur arv. See tähendas treeneritele pidevat peamurdmist, kuidas igas voorus erinevatest tükkidest ühtne tervik kokku panna. Üldjoontes see õnnestus, sest 6. koht selles konkurentsis oli meie tasemele täiesti vastav – võime öelda, et olime Eesti kuuendad 29 võistkonna seas.Hooaja kõige meeldejäävam hetk oli kindlasti suvel Narvas, kui olime 90. minutil 0 : 2 kaotusseisus. Õnnestus lüüa karistuslöögist üks tagasi, ja viimasel nurgalöögil tõusis meie väravavaht vastaste kasti ning viigistas mängu. Sellised hetked jäävad eluks ajaks meelde – nii mulle kui loodetavasti ka poistele.”

Lisaks Sinisele mängis U17 vanuseklassis kaasa ka Tammeka Valge võistkond, kes osales U17 eliitliiga kolmandas liigas. Treener Ervin Laaneotsa juhendamisel tehti väga korralik hooaeg – tiim jäi napilt teisele kohale, kaotades esikoha vaid halvema väravate vahe tõttu. Võistkonna resultatiivseim mängija oli Richard Bunder, kes lõi 12 väravat.

U17 Sinise emotsionaalseim hetk jäi suvesse, kui Tamme staadionil õnnestus 1-0 alistati ammune sihtmärk Viimsi.

U16 Sinine – natuke kripeldav hõbe

U16 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel osales 2025 aastal kokku 36 võistkonda, jagatuna kolme liigataseme vahel. Tammeka U16 Sinine meeskond, mille tuumiku moodustasid 2010. aastal sündinud mängijad, mängis esiliigas ning lõpetas hooaja tugeval 2. kohal. See tulemus annab poistel õiguse pidada end Eesti selle vanuseklassi tugevuselt teiseks meeskonnaks.

Kõige rohkem mänge said kirja Aleks Malva, Kaspar Kleinson ja Madis Möls, kes kõik osalesid 20 kohtumises. Võistkonna parim väravakütt oli Kristo Burov, kes lõi muljetavaldavad 17 väravat.

Peatreener Martin Teder võttis hooaja kokku nii:

“Meistrivõistluste esimene pool läks suurepäraselt – trennis osalemine oli eeskujulik, pingutust jagus ja vigastusi esines minimaalselt.Suveks muutus olukord keerulisemaks: mitu mängijat sai vigastada, lisandusid perepuhkused, ning mõned poisid kutsuti ka U21 treeningutele, mis iseenesest oli tore ja poistele tasuks hea töö eest. Selle kõige tõttu kannatas natukene meie treeningprotsess ja see kajastus paratamatult ka mängudes. Sügisel läks pilt jälle paremaks ja suutsime hooaja lõpetada tubli teise kohaga.Samas jääb nii mulle kui mängijatele siiski kripeldama, et me ei suutnud liigat ära võita. Eesmärk oli küll hooaja alguses jõuda esikolmikusse ja see sai täidetud, kuid kuld jäi selgelt meie haardeulatusse.Rõõmu teeb, et olime liigas kõige resultatiivsem võistkond – kokku 85 väravat – ning meie väravatevahe +52 oli samuti parim. Hooaja absoluutne tipphetk on aga veel ees: novembri lõpus osaleme Hispaanias kõrgetasemelisel Surf Cupi turniiril. Selleks valmistume hetkel täie hooga ja teeme trenni edasi täisfookuses.”

Samasse vanuseklassi kuuluv Tammeka U16 Valge meeskond mängis tugevuselt teises liigas ning saavutas treener Ervin Laaneotsa juhendamisel 10. koha 12 meeskonna seas. Võistkonna suurimaks väravakütiks tõusis Henri Johannes Engelbrecht, kes lõi 6 väravat.

Tammeka U16 Sinine oli esiliiga resultatiivseim võistkond

U15 Sinine – vähenenud vahe tippudega

Selle aastakäigu (2011) poiste vanuseklassis osales 2025. aasta Eesti meistrivõistlustel koguni 44 võistkonda, kes jaotati nelja liigatasandi vahel. Tammeka U15 Sinine mängis esiliigas, kus 12 meeskonna konkurentsis saavutati 7. koht.

Kõige rohkem kohtumisi (19) pidas Dristan Lepik, parimaks väravakütiks tõusis Hugo Paade, kes lõi 12 väravat.

Peatreener Hardi Häelme sõnul oli tegemist mitmes mõttes uue kogemusega:

“Minu jaoks oli see täiesti uus grupp – omamoodi hüpe tundmatusse. Juba esimestel nädalatel üllatas mind kaks asja: kui hästi poisid trennides kohal käivad ja kui tugevalt pingutatakse. See andis palju motivatsiooni ka treeneritele – kui mängijad annavad endast nii palju, tahad ka ise maksimaalselt panustada. Aasta jooksul trenniskäimise protsent veidi langes, aga pingutuse tase püsis väga kõrge. Poisid arenesid hooajaga tohutult. U15 Esiliiga oli sel aastal väga tasavägine – harva olime vastasest selgelt üle, enamasti käis tasavägine lahing. Suur rõõm on näha, et kui möödunud aastal kaotasime paljudele tugevatele tiimidele suurelt, siis sel hooajal suutsime samadelt võistkondadelt punkte võtta. See näitab, et oleme tippudele sammu võrra lähemal.Kahjuks ei suutnud me piisavalt paljudes mängudes tasavägist seisu enda kasuks pöörata ja nii lõpetasime peale hooaja poolitamist 7. kohal, ehk teise tabelipoole liidrina. Seejärel seadsime eesmärgiks olla alumise poole parim meeskond ja tagada koht U16 Esiliigas – see sai edukalt täidetud.Lisaks teeb rõõmu, et kolm mängijat teenisid sel aastal U15 koondisekutse:– Hugo Paade ja Trevor Haabma aitasid U15 koondisel võita UEFA sõprusturniiri augustis– Romek Poolak osales kahel koondise treeningkogunemiselSamuti said mitmed poisid näidata oma taset U21 treeningutel.Hooajast jäi meelde palju vägevaid hetki: Ateitis Cup Leedus, mäng Tamme staadionil Eesti naiste U19 koondise vastu, suur võit Viimsi üle, ja muidugi sügisene turniir Itaalias, mis jääb tõenäoliselt pikaks ajaks eredalt meelde."

Tugevuselt teises liigas mängis Tammeka U15 Valge meeskond, mida juhendas Martin Viiklaid. Võistkond juhtis pikalt liigat, kuid tihedas konkurentsis tuli lõpuks leppida 5. kohaga. Parim väravakütt oli Hugo Heinsaar, kes lõi muljetavaldavad 18 väravat.

U15 Sinise grupi noormehed pidasid hooaja lõpus ja Isadepäeva raames maha ka ühe tulise lahingu Isade ultrafännirühmitusega

U15 neiud – kuld vahetus hõbeda vastu

Tütarlaste U15 Eesti meistrivõistlustel osales kokku 14 võistkonda, jagatuna kahe liigatasandi vahel. Tammeka neiud tulid mullu selles omavanuste Eesti meistriks, tänavu tehti taas tugev hooaeg ning meistrivõistlused lõpetati hõbemedalitega.

Kõige rohkem mänge (19) kogusid Gloria Pent, Hanna-Loore Bek, Aleksandra Vaas ja Kristiina Palo. Võistkonna suurim väravakütt oli Anabel Nääs, kes lõi muljetavaldavad 35 väravat.

Peatreener Kristel Vidaja kommenteeris hooaega järgmiselt:

“Üldpildis võib kindlasti rahule jääda – mänguliselt läksime selgelt paremaks ning kõik tüdrukud tegid arengus sammu edasi, nii taktikaliselt kui füüsiliselt. Tulemusega jääme rahule – Eesti meistrivõistluste teine koht. Flora, kes võitis kulla, oli väga tugev ja nende vastu meil kahjuks võitu see aasta ei tulnudki. Seega võib öelda, et hõbe oli meie selle hooaja maksimum.Olen väga rahul mängijate suhtumise ja tööeetikaga – kõik olid hingega asja juures. Trennides ja mängudes oli kohalkäimise protsent väga kõrge, motivatsioon suur ning valmisolek õppida ja areneda oli igati olemas. Kuna eelmisel aastal mängisime veel 9v9, oli see hooaeg esimene, kus mängisime täismõõtmetega väljakul ja 11v11. Seetõttu panime palju rõhku just taktikalisele poolele – näiteks, kuidas loogiliselt rünnakuid üles ehitada, millal tempot tõsta ja millal rahulikult palli hoida, mitte kohe esimesel võimalusel lihtsalt ette lüüa. Eesti naistejalgpalli kandepind on õhuke, paljud neist neiudest peavad juba järgmine hooaeg sisenema täiskasvanute jalgpalli ja loodetavasti andis lõppenud hooaeg neile selleks ka teatavat enesekindlust. Arenesin koos tüdrukutega ka ise treenerina. Tagantjärele tundub, et mõnes olukorras olin liiga kärsitu ja tulevikus pean ka ise rohkem kannatlikkust üles näitama – andma tüdrukutele aega, et uued teemad ja nõudmised saaksid paremini kinnistuda.”

Tammeka neiidude sektsioon ladus edukale hooajale tugeva vundamendi suvises Kääriku spordibaasis.

U14 Sinine – edukas sisenemine suurde jalgpalli

Sarnaselt U15 neidudele seisis ka 2012. aastal sündinud Tammeka poistel ees oluline samm: sisenemine suurde jalgpalli. Esmakordselt tuli mängida täismõõtmetega väljakul, uute reeglite järgi ja varasemast nõudlikumas tempos.

Uue formaadiga meistrivõistlustel osales selles vanuseklassis kokku 47 võistkonda, kes vastavalt eelmise hooaja tulemustele jaotati nelja liigatasandi vahel. Tammeka U14 Sinine meeskond oli eelmisel hooajal välja võidelnud koha esiliigas, kus mängisid 12 Eesti tugevaimat meeskonda.

Kohanemine uute oludega õnnestus üle ootuste hästi – hooaeg lõpetati väärtusliku 4. kohaga, mis hooaja alguses oleks kõlanud selge kordaminekuna. Kõige rohkem mänge (19) kogusid Karl-Markkus Pleksepp ja Ronan Kivi, suurim väravakütt oli Albert Voolaid, kes lõi 22 väravat.

Peatreener Uku Laht võttis hooaja kokku järgmiselt:

“Me saame hooajaga üldjoontes rahule jääda. Palju turniire ja treeningmänge hooaja eel andsid meile tugeva vundamendi, et esimene 11v11 aasta edukalt alustada.Huvitav muster, mis meid hooaja jooksul saatis – meile meeldis jääda kaotusseisu ja sealt välja tulla. Kaks väravat taga olles tulime 20 mängu jooksul lausa seitsmel korral tagasi, mis näitab poiste usku endasse ja meeskonna võimekusse.Samas tuleb kriitiliselt öelda, et kaitsetööga me rahule ei jää. Kuigi lõpetasime 4. kohal, oli meie väravatevahe -12 ning ühtegi nullimängu me ei suutnud teha. Just selles osas on meil suurim arenguruum.Enne uut hooaega plaanime osaleda Ateitis Cupil ja Riga Cupil, kus saame tugevaid vastaseid kasutades just kaitsemängule rohkem rõhku panna. Loodame, et see töö kajastub ka järgmise hooaja tulemustes.”

Tammeka U14 Valge meeskond osales U14 neljandas liigas, kus peatreener Martin Viiklaidi juhendamisel saavutati igati korralik 3. koht. Võistkonna resultatiivseim mängija oli Felix Pungar, kes lõi 12 väravat.

Kuna uut, huvitavat ja väljakutsuvat oli lõppenud hooajal nii palju, siis U14 poistel oli põhjust eriti suure huviga treenerite nõuandeid kuulata.

U13 Sinine – töö tehtud ja eesmärgid saavutatud

Tammeka U13 Sinise grupi jaoks oli 2025. aastal vaid üks eesmärk: mängida end nende 8 parima meeskonna hulka, kes pääsevad 2026. aasta U14 esiliigasse ja saavad seal alustada oma esimesi täismõõtmelisel väljakul (11v11) peetavaid meistrivõistlusi.

Väljakutse tegi veelgi keerulisemaks Eesti noorteliigade reform, mille tõttu vähenes esiliigasse pääsevate võistkondade arv varasemalt 12-lt 8-le. Tammeka 2013 sünniaastaga poisid pidi läbi murdma tihedast kvalifikatsioonist, kus peale nende konkureeris esiliiga kohtadele veel 22 A-taseme võistkonda üle Eesti. Lisaks mängisid madalamatel B ning C tasemetel veel 48 meeskonda.

Tammeka U13 Sinine täitis oma ülesande suurepäraselt – läbiti edukalt mõlemad kvalifikatsioonivoorud ning kindlustati koht järgmise hooaja esiliigas, mis on tugev kvaliteedimärk kogu grupile.

Peatreener Rasmus Nikkel võttis hooaja kokku nii:

“Eesmärgid olid kõrged – siht oli esiliiga pääse. Alustasime aga ehteestlaslikult uimaselt – esimesest viiest mängust kaotasime neli ja korraks tekkis tõsine küsimus, kas me üldse esimesest ringist läbi saame.Reageerisime kiiresti: muutsime formatsiooni, paigutasime ümber mõned mängijad, ja see töötas. Saime taas hoo üles ja enam tagasi ei vaadanud.Uus aasta saab 2013 vanusegrupi jaoks olema muutusterohke – minnakse üle 11v11 formaadile, kus kohanemine võtab kindlasti aega. Mõned mängijad võivad avaneda hoopis uutel positsioonidel. Aasta lõpus plaanime osaleda veel ühel 11v11 turniiril, et uues formaadis end proovile panna.Hiljuti olime Käärikul laagris ja pidasime treeningmängu Elva eakaaslastega – sealt saime häid ideid, mida arendada.See hooaeg jääb minu viimaseks selle grupiga – olen neid treeninud 3,5 aastat, mis on pikk aeg. Uus treener toob uusi mõtteid ja see aitab mängijatel muutuda mitmekülgsemaks. Huviga jälgin, kes hakkavad nüüd tõsiselt silma paistma.Isiklikult õpetas see hooaeg mulle, et ei tohi jääda liiga kinni oma põhimõtetesse – kui miski ei tööta, tuleb proovida uusi lahendusi. Oskused on mängijatel olemas, tuleb lihtsalt leida viis, kuidas need õigel ajal välja tuua.”

Tammeka U13 Valge meeskond mängis B-tasemel, kus peatreener Ken Krister Uuspalu juhendamisel saavutati oma seitsmeliikmelises alagrupis 7. koht. Tulemused ei olnud küll esiplaanil, kuid kogemuste ja arengu mõttes oli tegemist väärt hooajaga.

Peatreener Toomas Kalmus juhendatav Tammeka U13 Must meeskond osales C-tasemel, kus mängud toimusid turniiriformaadis. 20 võistkonna seas saavutati 9. koht – hea saavutus arvestades, et paljude jaoks oli see esimene otsene võistlukogemus.

Ka Tammeka U13 Sinine leidis oma tihedas graafikus aega, et vahelduseks ka pisut isasid loputada.

Tammeka tänab kõiki tammeklasi

Lisaks neile võistkondadele, kellest ülalpool põhjalikumalt juttu oli, tegutses lõppenud hooajal Tammekas veel suur hulk noori ja meeskondi, kes osalesid erinevates vanuseklassides ja formaatides Eesti meistrivõistlustel. Varsti jõuate vanusesse, kus ka Teie tegemistele saab juba lähemalt ja detailsemalt pilgu peale panna. Aitäh Teile – et esindate Tammekat väärikalt ja pühendunult!

Suur tänu ka kõigile lapsevanematele ja toetajatele, kes olid tribüünidel, aitasid kodu- ja võõrsilmängude logistikaga ning lõid kaasa seal, kus parasjagu abi vaja läks. Ilma teie panuseta poleks see kõik võimalik! Samuti täname kõiki, kes elasid oma lemmikutele kaasa Spiideo TV otseülekannete kaudu – iga vaataja toetab klubielu, sest kogu ülekannetest saadud tulu läheb Tammeka noorte igapäevase töö parendamiseks ja arendamiseks.

Eriline tänu läheb U13 Sinise grupi lapsevanematele, kes tegid terve hooaja vältel vabatahtlikkuse alusel kodumängudest otseülekandeid koos kommentaaridega. Teie pühendumus väärib siirast tunnustust!

Soovime kõigile mängijatele, treeneritele, peredele ja fännidele mõnusat hooaja ja aasta lõppu – kohtumiseni juba 2026. aasta hooaegade alguses!