VIGASTUSTE ENNETAMINE JA RAVI​
​
Jalgpall on üks kõige populaarsemaid spordialasid maailmas. Hinnanguliselt on maailmas rohkem kui 200 000 professionaalset jalgpallurit ja 240 miljonit harrastajat. Kuid kuna tegemist on suurtel kiirustel kontaktse spordialaga, siis esineb jalgpallis ka palju vigastusi.
Küll aga on vigastusi võimalik ennetada luues ohutu keskkond mängijatele ja võttes appi vigastusi ennetavad tegevused (näiteks korralik uni ja toitumine, enne treeninguid lihaste rullimine, aktivatsioon, korralik soojendus jne).
​
Kui aga ikkagi mõni probleem on mängijat vaevamas, siis kuidas edasi käituda?
TERVISEMURDE KORRAL VÕTA ÜHENDUST:
Mati Arend (füsioterapeut)
Tel: 56 645 618​
Email: mati@fysiocentrum.ee
NB! Tammeka mängijatele konsultatsioon soodushinnaga 25 eurot.
Aastast 2021 alustasime koostööd Tartus tegutseva FysioCentrumiga, kus tegutsevad oma ala eksperdid vigastuste ennetamises ja ka ravis.
Kuidas toimida, kui noormängija on saanud vigastada:
​
-
Mängija või lapsevanem informeerib treenerit, kui mängijal on mingi kaebus.
-
Treener suunab mängija/lapsevanema vigastuse iseloomust tulenevalt füsioterapeudi konsultatsioonile (kui tegemist ilmselgelt tõsisema ja kohest sekkumist vajava traumaga, siis oleks mõistlik pöörduda EMOsse).
-
Lapsevanem võtab ühendust FysioCentrumi esindajaga ja küsib nõu. Vajadusel lepitakse kokku aeg konsultatsiooniks.
-
Kui vigastus seda võimaldab, siis jätkab noormängija oma võistkonna trennides kohal käimist tehes seal taastusraviks ettenähtud harjutusi. Sellel on mitu plussi:​
​-
treeneril on olemas ülevaade, mis seisus laps on, millal saab teda hakata kaasama lihtsamatesse harjutustesse ja millal on tal jälle võimalik täiskoormusega trenni teha;
-
treener saab vajadusel teda aidata ja anda omapoolseid soovitusi;
-
ta on jätkuvalt võistkonna juures ja sõprade keskel;
-
-
Juhul kui harjutused on ette nähtud ka trennivabadel päevadel siis sooritab mängija neid iseseisvalt kodus.
​
Jalgpallis tuleb enim ette pehmekoe (lihased, kõõlused, sidemed) venitus- ja põrutustraumasid. Nendega tegelemiseks on soovituslik järgnev lähenemine, lühendina POLICE. Mida see endast kujutab?
​
P – Protection – Vigastatud koha kaitsmine. Me ei taha traumeeritud kohta edasi/uuesti vigastada. Selle jaoks võib abi olla elastiksidemest või ortoosist. Suurema vigastuse korral tuleb vajadusel kasutada lahastamist või appi võtta kargud.
​
OL – Optimal loading – Optimaalne koormamine. Kui vigastatud piirkonna liigutamisega ei kaasne valu suurenemist (ka tegevuse järgselt), siis tuleb seda kindlasti teha. Sageli aitab valuvaba liigutamine hoopis paranemisele kaasa – vähenevad nii ülemäärane tundlikkus kui ka turse. Täpsemate vigastusjärgsete harjutuste kohta küsi füsioterapeudilt.
​
I – Ice – Külm, mille peamine positiivne efekt on valu alandamine. Vigastatud kohale võib asetada jää orienteeruvalt 5 minutiks, et esimest ehmatust ja valutunnet vähendada. Vigastatud koha pikem külmutamine aga pärsib lokaalset vere- ja lümfiringet, mis on vajalikud loomulike paranemisprotsesside toimimiseks. Jää kasutamise puhul võib turse olla esialgu väiksem, kuid see ei takista vedeliku kogunemist siis, kui tavapärane verevarustus taastub. Mõningane turse tekkimine on keha loomulik reaktsioon ning igati vajalik. Seetõttu ei soovita me varasemalt kasutusel olnud 20min-jääd-iga-paari-tunni-tagant-lähenemist.
​
C – Compression – Kompressiooni tekitamiseks sobib hästi elastikside, mille võib siduda (mõistlikult) tugevalt ümber vigastatud piirkonna. See aitab valusat kohta toetada ning kaitseb ka edasise vigastamise eest. Elastikside võiks olla iga jalgpalluri koduse apteegi standardvarustustes.
​
E – Elevation – Suure turse korral võib kasutada tehnikat, kus vigastatud koht on tõstetud südamest kõrgemale. Näiteks hüppeliigese vigastuse korral võib magamise ajaks sättida jala alla padjad. Samuti päev läbi koolitundides istudes tasub leida variante jala ülespoole tõstmiseks (eriti, kui pole veel võimalik jalale toetudes valuvabalt kõndida).
​
Tõsisemate traumade korral
​
-
Anna esmaabi oma parimate teadmiste järgi.
-
Vajadusel kutsu kiirabi või pöördu EMOsse, kui
​-
on toimunud peatrauma, millele järgneb kohe või 48h jooksul teadvusekadu (ka lühiajaline), segasus, iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired;
-
esineb suur haav / verejooks;
-
esineb luumurd;
-
tunned, et Sa pole kindel, kuidas käituda ja vajad abi.
-
-
noormängija kaotab (teadmata põhjusel) teadvuse;
-
Pöördu EMOsse, kui esineb kombinatsioon mõnest järgnevast:
-
tugev valu;
-
kiire turse kogunemine;
-
visuaalsed muutused – vigastatud koht on punane, erineb oma tavapärasest kujust, esineb suur haav / verejooks;
-
vigastatud kohta pole võimalik tugeva valuta liigutada või sellele toetuda.
-