INTERVJUU. Pavel Marin: Pärast võidetud Flora mängu saime tegelikult aru, mis potentsiaal meil on!
- 3 days ago
- 3 min read
Hooaja eel oli Pavel Marin esimene uus mängija, kelle välja kuulutasime. “Tulge mängudele, toetage meeskonda ja teeme sel hooajal midagi vinget,” ütles Pavel jaanuari algul JK Tammeka poolehoidjatele. Pool aastat hiljem saame tõdeda, et päris palju vinget ongi juba tehtud – meeskonnal on Premium liigas kirjas kaheksa võitu ja Pavelil endal viis väravat! Puhume sel puhul meie vasakäärega juttu.
Pavel, sa lõid JK Tammekaga käed mullu detsembris. Kas tunned, et tegid siis õige otsuse?
Olen selle seitsme kuuga Tammekas väga rahule jäänud ja usun, et tegin sada protsenti õige otsuse lõpetada Kaljuga leping poolte kokkuleppel ja tulla Tammekasse.
Proovime poolehoidjatele lahti rääkida, et mis on meeskonna viimase aja heade tulemuste taga! Kõrvalt vaadates mängisime esimeses ringis tihti lootustandvalt, kuid saime ikkagi ainult 7 punkti, väravatevahe 10:17. Aga teises ringis hakkas juhtuma – praeguseks oleme kogunud teise ringiga juba 19 punkti, väravatevahe 10:4... Suured erinevused kahe ringi vahel! Mis asjad meil vahepeal paika läksid või muutusid?
Esiteks on meil uus meeskond ja mõned mängijad tulid vahetult enne hooaja algust. Arvan, et esimeses ringis ei mõistnud me üksteist veel nii hästi. Pärast Flora mängu [mille võitsime 3:1 - toim.] saime tegelikult aru, mis potentsiaal meil on ja millist jalgpalli oleme võimelised mängima.
Pärast Flora mängu tuli küll veel kaotusi, aga sellest hetkest alates muutus meie mäng. Ka kaotatud mängudes jäi tunne, et olime väljakul parem meeskond. See andis palju usku, et sellise mänguga hakkame varem või hiljem punkte koguma. Nii läkski teises ringis.
Muidugi saime ka rohkem meeskonnaga koos trenni teha ja treenerite ideed jõudsid aina paremini mängijateni. Seda on näha ka numbritest – oleme kaitses kõvasti juurde pannud ja see tervik on toonud hooaja teises ringis ka tulemused.
Kuidas erineb sinu roll Tammekas sellest, mida täitsid Kaljus esinduses mängides? On sul siin näiteks veel rohkem vabadust ise palliga liikuda?
Meeskonnasisene roll on mul sama, olen igal pool samasugune. Mänguliselt on Tammekas minu roll natuke muutunud – mängin rohkem äärel. Kaljus mängisin rohkem kümne positsioonil.
Kui palju on meie meeskonnas arenguvaru? Kas me mängime n.ö võimete piiri lähedal või on meil individuaalselt ja tiimina võimalik veel arenguruumi?
Tean, et meil kõigil on veel kõvasti arenguruumi. Seda näen igapäevases töös, mida teeme. Kindlasti saame paremini võimalusi luua ja neid ära realiseerida, aga võin kinnitada, et töötame selle nimel iga päev. Usun, et ühel hetkel hakkavad pallid ka natuke libedamalt vastaste võrku minema.
Kuidas hindad enda sooritusi ja mängu senise hooaja jooksul? Mis teeb sulle endale kõige rohkem rõõmu? Kas on midagi, millega sa pole rahul?
Enda mängu on mul raske analüüsida, sest olen enda suhtes päris kriitiline. Rohkem teeb rõõmu meeskonna edu ja sellele ma ka keskendun. Kindlasti on palju asju, mida tahaksin oma mängus parandada, aga arvan, et selline hoiak aitabki edasi minna ja iga mänguga paremaks saada.
Mis sind Tartus elades üllatanud on? Mis sulle siin kõige rohkem meeldib?
Tartu on rahulik linn. See ei tulnud mulle üllatusena, aga just see mulle meeldibki. Suvel on lastega siin väga mõnus aega veeta. Kõige rohkem meeldivad mulle Tartus kohad, kus lastel on tore – V Spa, rand ja mänguväljakud. Muidugi ka Tamme staadion.
Kui tihti sa siin Tartus profijalgpallurina elades oma Tallinnas elavat peret näed?
Praegu on selles mõttes hästi, et pere on suvel minuga Tartus. Kevadel oli raskem, sest pidin igal võimalusel Tallinna sõitma, et perega aega veeta. Sügisest hakkab jälle see iganädalane trall pihta, aga praegu naudime suve ja saame iga päev koos olla.
Küsisin hiljaaegu Lapalt, et kas ta platsil Tammeka poolehoidjate laule kuuleb? Kas sina kuuled?
Mängu ajal ma fännidele väga ei keskendu, aga nende hääli kuuled ikka ja see on väga äge. Veel suuremat rõõmu teeb see, et pärast Pärnu mängu on Tamme staadionil meie fänne iga mänguga aina rohkem ja valjemini kuulda. See teeb head meelt! Loodan, et see jätkub ja kasvab veelgi. Olete väga tublid!
Tammeka noormängija Oliver küsib: "Kes on su parim sõber tiimis?"
Saan kõikidega hästi läbi, aga pikemalt tunnen Richard Alandit.
Ja Oliver meeskonnast küsib, et “Ask Pavel, how much does he miss living in Finland!” Palju sa siis Soomet igatsed?
Kokkolas elades [Pavel mängis 2018. a klubis Kokkolan Palloveikot - toim.] ja nüüd Tartus olles olen aru saanud, et neil linnadel on minu jaoks päris palju ühist. Mõlemad on rahulikud linnad, kus saab täielikult jalgpallile keskenduda. Pere on mõlemas kohas enamasti eemal olnud, seega selles mõttes midagi väga ei muutu. Samas pean ütlema, et Kokkolast jäid mulle väga head mälestused – nii jalgpalli kui ka sealsete inimeste tõttu. Sama tunne on mul juba ka Tartu suhtes.
Comments