Meeste tasemel hakkas Tartu JK Tammeka esmakordselt mängima 2000. aastal III liiga lõunadivisjonis. Kohe debüüthooajal suudeti vastastest üle olla ning liigamängudest võeti 60 võimalikust punktist 46 ning suveräänne esikoht. Tammeka parim skooritegija meeskonna esimesel aastal täiskasvanute seltskonnas oli hiljem rahvuskoondiseski mänginud Vitali Gussev.

 

Järgmisel aastal tehti II liigasse tõustes seda sama – liiga võideti ning jätkatki kiiret tõusu liigaredelil. Esimest korda sai Tammeka hooaja suurimaks väravakütiks tollal veel 19-aastane Kristjan Tiirik, kes tulevikus Tammeka loole nii mõnegi jälje jättis.

Esiliigasse tõustes ei suutnud noor võistkond siiski imelist tõusu jätkata ning järgnevad kaks aastat möödusid sinivalgetele kasvuraskuseid taludes. Esiliigas võeti 2002. ja 2003. aastal vastavalt 6. ja 7. koht.

​

Hooajal 2003. tehti ka debüüt Eesti karikavõistlustel, kui 9. septembril alistati Tammeka ajaloo esimeses karikamängus võõrsil HÜJK Emmaste tulemusega 2:6. Järgmises voorus sai Tammeka esimest korda tunda aga tõelist Eesti tipptaset, kui FC Floralt tuli vastu võtta 1:9 kaotus.

​

Tagantjärgi tarkusena oli see vaid kooliraha maksmine, sest juba järgmisel aastal vedasid noored Tammeka oma kasvandikud klubi Esiliigas triumfini. Kusjuures võit kindlustati alles hooaja viimases voorus, alistades koduväljakul marulise toetuse ees otsene konkurent Levadia II tulemusega 3:2. Tartlaste noor ründaja Oliver Konsa kerkis 25 väravaga ka Esiliiga suurimaks väravakütiks. Uks Eesti kõrgeimale tasemele – Meistriliigasse – oli lahti löödud.

​

2005 - 2006: Tuleristsed Eesti tipus

​

Tammeka alustas Meistriliigat tõelise pauguga – oma ajaloo esimeses Meistriliiga mängus alistati Tallinna JK Dünamo jäisel Tamme staadioni kunstmurul lausa 9:0! See on siiani jäänud Tammeka kõige suuremaks võiduks Meistriliigas. Sinivalgete ajaloo esimeseks skooritegijaks Eesti kõrgeimal tasemel osutus Jaak Naaber, kellel kulus kõigest neli minutit, et külaliste väravavõrk leida. Nii mõnelegi tundus, et ees on ootamas imeline hooaeg.

​

Noor meeskond toodi siiski kiirelt maa peale tagasi ning mõned voorud hiljem said tartlased omakorda sama kuiva kaotust maitsta, kui TVMK Tammekat sama skooriga nüpeldas. Hooaja lõppedes näitas liigatabel tartlastele kõrgliiga debüüthooajal seitsmendat kohta, millega ilmselt nii mängijad kui toetajad said rahule jääda. Suurimaks väravakütiks tõusis taas Tiirik, kelle arvele kogunes 15 liigatabamust.

​

Tõusude ja mõõnadega möödunud hooaja kõrgsündmusteks said kahtlemata tulised derby-mängud linnarivaali Merkuuriga, mis kütsid kirgi nii platsil kui platsi ääres. Märtsis peetud esimesest omavahelist kohtumist oli krõbedate miinuskraadidega Tamme staadioni lumehunnikute otsa vaatama tulnud lausa 900 inimest. Suvel tehti publikurekord veelgi üle, kui Tammeka 2:0 võitu vaatas Tamme staadionil 1200 silmapaari. Hooaja keskmiseks publikunumbriks märgiti igati austusväärne 444 inimest.

​

Järgmisel hooajal toodi Tammeka esindusmeeskonna tüüri juurde kogenud Sergei Ratnikov, kelle abiga loodeti astuda järgmine samm Eesti tipule lähemale. Kuigi eelneva aastaga võrreldes koguti 14 punkti rohkem ja relegatsioonioht jäeti kaugele selja taha, ei olnud linnarivaali järel saadud kuues koht ootustele ja lootustele vastav. Negatiivse poolena jäi kindlasti silma ka paari hooajase vahe järel karikavõistlustele naasnud Tammeka kaotus karikavõistluste 1/8-finaalis Viljandi Tuleviku duublile ning silmapiirile hakkas jõudma uus ajajärk.

​

2007-2008: Ühisklubi Maagiga ei too loodetud edu

​

Kuna nii Tammeka kui ka linnarivaal JK Maag (Merkuur muutis aasta varem sponsorlepingu tõttu oma nime) hõlvasid Meistriliigas kindlalt tabeli keskosa, kuid ei suutnud Tallinna ja Narva suurtele klubidele piisavalt konkurentsi pakkuda, siis hakati enne 2007. hooaega üha enam rääkima kahe klubi jõu ühendamisest, et medalid ja Euroopa jalgpall ülikoolilinna tuua.

​

Pärast läbirääkimisi ja pikki vaidlusi sümboolika üle otsustasid kahe klubi juhid finantsressursside efektiivsemaks kasutamiseks hooaja eel siiski leivad ühte kappi panna. Kuna Maagil oli endiselt kehtiv sponsorleping klubi nime osas, sai uue ühendklubi nimeks Tartu JK Maag Tammeka. Üle võeti ka Maagi oranž ja valge mänguvorm, samal ajal kui ühendklubi vapp kohandati Tammeka logo järgi.

​

Hoolimata ühinemisest kaotas Maag Tammeka nii mõnegi säravaima mängija, kui noored tähed Rasmus Tomson, Oliver Konsa, Siim Roops ja Markus Jürgenson Tallinna klubide ridadesse siirdusid. Sellegipoolest olid ootused enne hooaega taas üles kruvitud – suurenenud eelarve ja mängijatevalikuga loodeti kindlasti eurokohtadele mängida.

 

2007. aasta 62 punkti ja 5. koht liigas on senini jäänud Tammeka edukaimaks liigahooajaks, kuid vahe neljandal kohal lõpetanud Narva Transiga jäi endiselt suureks. Ambitsioonikale projektile anti aega veel ka 2008. aastal, kuid bravuurikate uustulnukate Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalevi eduka esinemise tõttu jäi liigas Maag Tammekale laeks 7. koht, millega klubi väga rahule jääda just ei saanud.

​

Segastele aegadele pakkus vajalikku lohutust Maag Tammeka suurepärane esinemine 2007/2008 hooaja karikasarjas. Üksteise järel alistati Operi JK, Nõmme Kalju, TVMK, linnarivaal Santos ja Flora II ning jõuti esimest korda klubi ajaloos Eesti karikavõistluste finaali. Lilleküla staadionil peetud kohtumiseks Floraga siiski jõudu enam ei jätkunud ning Sergei Zamogilnõi hoolealustel tuli vastu võtta 1:3 kaotus. Tammeka ajaloo esimese karikafinaali värava lõi Artur Ossipov. Ihaldatud eurokoht oli tartlastele nii lähedal, kuid kindlasti võidi rõõmu tunda ka kaela riputatud hõbemedalitest.

​

Tammeka ja JK Maagi ühinemisel kadus ka suur osa klubide eripärasest ja erilisest identiteedist, mis peegeldus ka publikunumbrites, mis 2007. aastal olid madalamad, kui nad kunagi varem Meistriliigas olid olnud. Olukord paranes mõneti 2008. aastal, millele aitas ilmselt kaasa ka edu karikasarjas, kuid 2008. aastaga lõppes sponsorleping Maagiga ning klubi jaoks algas taas uus ajajärk – Tammeka jätkas iseseisva klubina.

​

2009-2011: Uus generatsioon kasvab Kristali käe all tegijateks

​

Hooaja 2009 eel lahkus suur osa esindusmeeskonnast, kuna suursponsori kadumisega kadus ka suur osa võistkonna eelarvest. Oma nime, värvid ja vapi taastanud Tammeka alustas 2009. aastat pea täiesti puhtalt lehelt. Esindusmeeskonda asus juhtima 25-aastane Norbert Hurt, kes varasemalt oli olnud duubelmeeskonna peatreener. Duublist saabus ka suurem osa uuel hooajal esinduses põhiraskust kandvaid mängijaid.

​

Rekordiliselt noore võistkonnaga mänginud Tammeka (2009. aastal jäi viies Meistriliiga mängus meeskonna keskmine vanus alla 19. eluaasta!) alustas hooaega katastroofiliselt. Liigatabelis oldi kevadel kindel punane latern, kuid noorte kogemuse kasvades hakati suve hakul juba südikaid esitusi näitama. Kuna relegatsioon oli siiski reaalne, toodi suve keskel klubisse mitmeid välistäiendusi, kelle abil lõpetati pingelise lõpu saanud hooaeg seitsmendal kohal.

​

Järgmisel aastal otsustas klubi siiski kogemust meeskonnale lisaks tuua, palgates esinduse tüüri juurde legendaarse ekskoondislase Marko Kristali. See lüke tõi ka magusaid vilju, sest meeskond lõpetas hooaja kuuendal kohal, mis oli viie profisatsi järel justkui oma arvestuse võitmine. Lisaks edule murukamaral näidati end heast küljest ka saalijalgpalli Aastalõputurniiril, mille Tammeka paljude üllatuseks ära võitis.

Ka 2011. hooaeg sai hea alguse.  Meeskonda vedasid noore ründetähe Albert Prosa väravad, kes lõpetas hooaja Tammeka jaoks rekordilise 22 Meistriliiga väravaga. Albertinho‘t toitis peamiselt paremäär Heiko Tamm, kelle arvele kogunes 13 väravasöötu. Kaitseliini vedasid aastatel 2010-2011 Kaarel Kiidron ja Siim Roops, keskväljamootorina paistis silma Siim Tenno.

​

Hoolimata meeskonna ilmselgest küpsemisest vajusid 2011. aasta teisel poolel tulemused ära ning meeskonna tüüri juurde toodi uut energiat juurde tooma kunagine Tammeka ründeäss ja vahepeal tegevmängijana karjääri lõpetanud Kristjan Tiirik. Tirka karjäär peatreenerina sai küllaltki hea alguse, sest hooajale tehti korralik lõpp. Tõeline avanemine toimus mängijate ründetegevuses, sest aastale pandi punkt 7:0 võiduga karikasarjas FC Kuressaare üle ning viimases liigamängus loputati Lasnamäe Ajaxit lausa 9:0.

​

2012-2013: Välistreenerid ja finantsprobleemid

​

Tartu talentide hea mäng ei jäänud märkamatuks ka suurematele klubidele ning uue hooaja eel lahkus Tammekast suur osa põhikoosseisust – Kaarel Kiidron ja Siim Tenno laenulepinguga Tšehhi kõrgliigasse ning Albert Prosa, Reio Laabus, Kaarel Torop ja Mait Toom Florasse. Mitmed mängijad loobusid ka amatöörjalgpalli kasuks. Uuenenud koosseisuga, mis tihti oli vigastustest räsitud, olid võidud visad tulema ja suvel toodi Kristjan Tiiriku asemel peatreeneriks kreeklane Joti Stamatopoulos. Pärast mõningast sisseelamisperioodi suutis Stamatopoulos hooaja lõpus meeskonnale hoo sisse saada, kuid 20 punkti tähendas siiski kümnendat tabelipositsiooni, kõigest punktiga jäädi maha Tallinna Kalevist.

​

Sellegipoolest ei langenud Tammeka 2013 hooajaks Esiliigasse, kuna FC Viljandi lagunemise järel kuulus vabaks jäänud koht Meistriliigas sportlike tulemuste alusel just Tammekale. Detsembris lahkus klubist peatreener Stamatopoulos ning alates jaanuarist mängis Tammeka kogenud sakslase Uwe Erkenbrecheri juhtimise all.

​

Karismaatilise Erkenbrecheri käe all lõpetas Tammeka finantsprobleemidest hoolimata Premium liiga 9. kohaga ja alistas üleminekumängudes 6:2 Rakvere Tarva, millega Tartu esindus kindlustas endale liigakoha ka 2014. aastaks. Hooaeg lõppes aga murepilvede all, kuna klubi jätkusuutlikkus sattus küsimuse alla.

​

2013-…: Jalgpallikool Tammeka ajastu

​

Uue Premium liiga hooaja eel ei suutnud Jalgpalliklubi Tammeka meistriliiga litsentseerimisprotsessi läbida ning Tammeka nime all pakuti võimalust ülikoolilinna Premium liigas esindada Jalgpallikool Tammekale. Meeskond noorenes taaskord ning hooajal 2013 mängiti uue peatreeneri, 2006. aastal Tammekat ka mängijana meistriliigas esindanud Indrek Koseri käe all.

 

Aastast 2017 võtsid meeskonna juhtmise üle endine esindusmeeskonna, mängija ja abitreener Mario Hansi ning FC Elvast liitunud Kaido koppel, kes moodustasid esimese Eesti peatreenerite duo - sel aastal jõudis Jalgpallikool Tammeka ka iseseisvalt esimest korda Evald Tipneri nimelise karikasarja finaali, kus mängus oli ei rohkem ega vähem kui koht Euroopa Liiga esimesse eelringi. Mäng kaotati küll FCI Tallinnale 0-2, kuid suursündmuse elamust tekitavaim osa oli 500 Tartust Lillekülla sõitnud toetajat, kes 90 minuti vältel väsimatult oma meeskonnale kaasa elasid ja üheks õhtuks meie rahvusstaadioni sini-valgeks värvisid.

 

Aastast 2018 jätkab Kaido Koppel Premium Liiga meeskonna peatreenerina ja teda assisteerib endine Tammeka kapten Siim Valtna. Jätkub...

​

​