top of page

TAMMEKLASED EESTI KÕRGLIIGAS: THE BEST OFF

Jalgpallikool Tammeka õiguslik eelkäija Jalgpalliklubi Tammeka alustas oma esindusmeeskonna teekonda Eesti kõrgliigas hooajal 2005. Sellest ajast alates on Tartu jalgpall olnud järjepidevalt Eesti liigade kõrgeimal tasemel esindatud. Aastal 2012 jäädi küll liigas viimaseks, aga kuna hooaja lõpus otsustas FC Viljandi meeskond kohvrid pakkida ja tegevuse lõpetada, säilitasid tartlased oma koha.

Lisaks jalgpalliklubi Tammekale ja jalgpallikool Tammekale on võistkond kahel hooajal (2007-2008) kandnud ka Maag Tammeka nime, mille põhjustas ühinemine linnarivaal Merkuuriga, kelle nimesponsor oli toona AS Maag. Kokku on kogu selle mitmekesise ajaloo vältel Tammekat juhendanud 12 erinevat peatreenerit ja platsil on käinud hetkeseisuga 195 erinevat jalgpallurit, kes rohkemal või vähemal määral Tammeka eest mänguminuteid teeninud on.

Kuid kes neist sadadest olid kõige paremad jalgpallurid, värvikaimad isiksused või siis niisama lahedaimad sellid? Eks absoluutset ja lõplikku tõde ongi võimatu välja selgitada. Sest tegelikult kõik, kes on Tammekat esindanud, peavad olema natukene erilisemad, kuna esindusvõistkonda jõudmine ja seal kanna kinnitamine nõuabki inimeselt ja tema iseloomult ning füüsiselt pisut rohkem kui võibolla harilik spordisõbrast jalgpallihuviline panustada suudaks.


Siiski ei jätnud me kodulehe toimetuses jonni ja otsisime välja viis meest, kellel on esindusmeeskonnaga pikk ajalugu. Me küsisime nende legendaarsete tammeklaste arvamust, et milline võiks olla nende läbi aegade unelmate koosseis. Kõik niinimetatud asjatundjad vaatavad ülesandele otsa pisut oma nurga alt ja võibolla ei tuleks lugejal kõike päris surmtõsiselt võtta. Kõik eksperdid kinnitasid justkui ühest suust, et ülesanne oli äärmiselt väljakutsuv ja otsused tulid kohati raskelt, kuna nimesid, kelle vahel valida, oli palju, sest aegade jooksul on värvikaid mängumehi Tartust läbi käinud rohkelt.


Ekspertgrupp


Ekspertgrupi viiemeheline rünnakule orienteeritud kaitseliin.

Fotod: Rein Murakas, JK Tammeka


Ekspertgruppi pääsemise esimeseks ja kõige tähtsamaks eelduseks oli võimalikult pikk ajalugu kas esindusvõistkonna liikmena või sellele lähedalseisva isikuna. Igal eksperdil paluti koostada enda unelmate algkoosseis traditsioonilises ja aegumatus 4-4-2 formatsioonis ja põhjendada lühidalt oma valikuid. Kitsendasime valikut veel sellega, et valida tuli just nende mängijate seast, kes on Tammekat esindanud kõrgliigas st. paraku jäid seekord valimist välja nii mõnedki kuulsusrikkad mängumehed, kes sajandi alguses Tammekat madalamates liigades esindasid ja lõpuks võistkonna kõrgliigasse tõstsid. Välja jäid valimist ka need mängijad, kelle panuseks jäi Tammeka esindusmeeskonda esindada ainult karikavõistlustel. Samuti oli soovituslik, et iga ekspertgrupi liige läheneks ülesandele oma nurga alt.

Austusest ja imetlusest vanemate inimeste vastu tutvustame Teile ekspertgruppi vanuselises järjekorras.


Vladimir “Goša” Heerik - elav Tammeka ja Tamme staadioni ajalugu. Lisaks sellele, et mees on olnud esindusmeeskonna tegemistega seotud esimesest kõrgliiga mängust alates aastal 2005 on tegemist läbi ja lõhki “vanakooli” spordimehega, kelle sooritustest pikamajooksuskeenes veel tänaselgi päeval lugusid räägitakse. Samuti on Goša pidanud ka teatud aegadel jalgpallitreeneri ametit ja on isegi kuulsatel 90datel olnud seotud erinevate Eesti noortekoondistega. Ka jalgpallitreenerina jäi Goša alati põhimõttekindlaks kergejõustiklaseks ning tema slõugan “Trennis on joosta vaja, küll see tehnika tuleb ise”, on tänaseks keskealiste tammeklaste seas juba omavaheliseks folklooriks kujunenud. Oma koosseisu koostades vaatas Vladimir ülesandele otsa ülejäänud seltskonnaga võrreldes hoopis erineva mätta otsast ja just tema nimekirjas on nii mõnigi üllatus.

Oma valikuid iseloomustab legendaarne spordimees järgnevalt:”Tööd peab jõudma teha. Nende meeste peale saab kindel olla, et nad mingit jama ei tee.”


Ken Viidebaum


Ken alustas Tammekas noorjalgpalluri teed 1990. aastal. Peale mõningast pausi ning seikluseid elumere lainetes naases ta Tammekasse 2003. aastal, kui tema esimene treener Hillar Otto ta mõneks kuuks appi palus, et asendada ühte klubist lahkunud juhendajat. Tänaseks on paarist kuust saanud kakskümmend aastat ja Ken on töötanud Tammekas noortetreenerina, esindusmeeskonna abitreenerina, mängukorraldajana, turniiride korraldajana, teadustaja ja tehnilise juhina. Ühtlasi on Ken ka üks kolmest Jalgpallikool Tammeka asutaja ja juhatuse liikmest. Kõigis oma tegemistes on ta siiski alati olnud üsna lähedalt seotud ka esindusmeeskonnaga ning omab samuti üsna head ülevaadet, et kes on kõigi nende aastate jooksul Tartu esindusvõistkonnas mänginud ja tegusid teinud. Ken iseloomustab omi valikuid ja vaatenurka järgmiselt:” Valik on loomulikult raske. Seepärast valisingi vaatenurga, kus toon esile pigem põnevaid persoone, kellega on olnud au kokku puutuda. Üsna teadlik oli ka mingite nimede valik, keda laiem auditoorium enam ei mäletagi, aga üheks eesmärgiks oligi välja kaevata mõni lahe kunagine mängumees, aga loomulikult on ennekõike ikkagi tegu ka väga heade jalgpalluritega.”


Kristjan Tiirik


Kui Tartus ja Tammekas on üldse legende, siis Kristjan Tiirik kahtlemata see ka on. Pikaaegne esindusmeeskonna kapten on löönud nii mõnegi meeldejääva Tartu jalgpallipublikut hullutanud värava. Juba ainult statistikale toetudes võib väita, et nii hea jalaga karistuslöökide realiseerijat ei ole varem ega hiljem Tammeka esindusmeeskonnas olnud. Ka Tiiriku teekond algas Tammekas noormängijana segastel üheksakümnendatel, mil judotrenni jalgpalli vastu vahetanud väike Kristjan sai Vladimir Heeriku käe all Tamme staadioni aiaäärsetel ringidel oma tulevasele kuulsusrikkale tulevikule põhja laduma hakata.

Lisaks on Tiirik töötanud klubis noortetreenerina ja esindusmeeskonna peatreenerina. Tänasel päeval on Kristjan klubi tegevjuht ning juhatuse liige. Ei ole vaja eraldi välja tuua asjaolu, et kõigi nende klubis tegutsetud aastate jooksul on tema tegemised ka üldiselt esindusmeeskonnaga samas rütmis kulgenud ja seepärast ta ka kahtlemata eksperdiks liigitub. Kristjan iseloomustab oma lähenemist ülesandele järgmiselt:” Kiirelt mõistsin, et tegemist on üsna keerulise ülesandega arvestades esindusmeeskonna ajaloo pikkust kõrgliigas ja siin mänginute hulka ja värvikust. Ülalmainitud põhjustel otsustasingi, et kitsendan oma valikuid kahe kriteeriumiga: Valitud mängija peab olema Tammeka kasvandik või Tartust pärit ja ta peaks olema mänginud koos minuga. Kui kriteeriumid paigas, sain laskuda mälestusteradadele ja pean tunnistama, et oli väga vahva meenutada kõiki neid kutte, kellega koos on palli mängitud. Suur aitäh Teile kõigile vingete emotsioonide eest ja ärge palun pikka viha pidage, kui Te kõik ennast minu koosseisust ei leia!”


Margus Parts


Esindusmeeskonna asendamatu liige Margus liitus füsioterapeudina meeskonnaga aastal 2012. Alates sealtmaalt on Margus truult ja kohusetundlikult seda ametit ka pidanud. Marguse laia haaret ilmestab see, et lisaks jalgpalluritele on ta ka hinnatud füsioterapeut käsipallurite seas ja ta on pikalt tegutsenud Eesti käsipalli rahvusmeeskonna heaks. Samuti on ta füsioterapeudi ametit pidanud erinevate Eesti jalgpalli noortekoondiste juures.

Margusel palusime läheneda oma algüheteistkümnele just tema vaatest, kus ta saaks hinnata spordimeeste sisu ja sportlikku tahtmist ning endiselt käsipallurilt me kõrgemaid jalgpalli taktikalisi ja tehnilisi arutelusid ei oota :)

Alati tagasihoidlikku joont hoidva Marguse kommentaar:” Pigem olen natukene kurb, et niivõrd palju suurepäraseid inimesi ja jalgpallureid, kes kindlasti vääriksid oma kohta, jäi nimekirjast välja.”


Mario Hansi


Ka Mario noorus on suuresti möödunud Tamme staadionil legendaarse Hillar Otto isaliku pilgu ja hoole all. Hansi jalgpalluriks kujunemise aastad jäid samasse ajaperioodi, kui suurtel jalgpallilavadel alustas oma võidukäiku Cristiano Ronaldo ja seepärast ongi murdeealine Mario paljude vanemate tammeklaste mälestustes tukk lakiga püsti Tamme kunstmurul trennijärgselt karistuslööke harjutamas. Hilisemalt jõudis Mario välja esindusvõistkonda, kus talle usaldati ka teatud perioodil kaptenipael. Peale suurest jalgpallist tagasitõmbumist asus ta tööle Tammeka noortetreenerina, kus suurepärase tööeetika ja õpitahtega tegi kiiret karjääri ning juba mõne aasta pärast oli ta esindusmeeskonna abitreener ja seejärel juba loogilise sammuna asus juhendama meeskonda peatreenerina. Mario poolt on välja töötatud ja kaante vahele pandud Tammeka tänane mängufilosoofia ning samuti töötas Mario mitu aastat Tammeka noortetöö juhina. Kuna Mario on tuntud oma hea hea maitse ja kunstisilma pärast, siis äärmiselt sümboolne on et just tema poolt on kujundatud ka Jalgpallikool Tammeka hetkel käibel olev logo. Mario töötahe ja õppimisvõime ei jäänud märkamata ka Eesti rahvuskoondise omaaegsel peatreeneril Karel Voolaiul, kes kutsus Hansi abitreeneriks ka Eesti A koondise juurde. Tänasel päeval töötab Mario jalgpalliliidus ja on siinsetest ekspertidest ainus, keda Tammekaga igapäevatöö ei seo. Kuid arvestades tema senist seotust ja panust, otsustasime ta siiski ekspertgruppi kaasata.

Mariolt palusime võistkonna moodustamisel just professionaalset jalgpallispetsiifilist vaadet ning kommentaari.


PEATREENER


Kuna tegemist on ikkagi fantaasiameeskonnaga, siis palusime ekspertidel vaimu vabalt lendama panna ja vastused olid täitsa üllatavad.

Goša: Minu valikuks on tänane esindusmeeskonna abitreener Mait Toom (abitreener 2022-...). Ta pole küll peatreenerina tööd teinud, aga minu arvates on tegemist tõsise ja kompromissitu spordimehega, kes reaalselt ka mängu jagab.”

Viidebaum:”Lahendan küsimuse äärmiselt loominguliselt. Eesti jalgpall tunneb mitmeid peatreenerite kombinatsioone, kus on kaks peatreenerit. Mina lähen aga veelgi kaugemale ja esitan peatreeneriteks trio Hillar Otto (abitreener 2005), Sergei Ratnikov (peatreener 2006-2007) ja Uwe Erckenbrecher (peatreener 2012). Äärmiselt värvikad isiksused, kelle kireks oli jalgpall ja alles siis pika vahega tuli kõik muu. Ma arvan, et kui selline trio mänge juhendaks, siis oleks Tamme staadion juba välja müüdud sellepärast, et inimesed tahaks ise näha ja kuulda, kuidas selline kolmik väljaku ääres asju ajaks. Fiktiivses maailmas ma paneks kõik need kolm ka kokku kuskile Ihaste villasse elama ja tõsielu seriaalide formaadis saade nimega “Treenerid” oleks arvatavasti täielik hitt.”

Tiirik:” Kuna meeskond on minu poolt valitud, siis igati loogiline on, et ma ka ise vastutaks ning seepärast paneksingi peatreeneriks Kristjan Tiiriku (peatreener 2012). Appi paluksin abitreeneriteks Mario Hansi ja Indrek Koseri.”

Parts:” Peatreeneriks paneksin Kaido Koppeli (peatreener 2016-2021), kes on äärmiselt pühendunud ja suure töövõimega peatreener, kes mingitel perioodidel sai enda ümber väga hästi tööle nii mängijad kui ka abipersonali.

Hansi:” Minu valik sellele kohale oleks Kaido Koppel, kes tõi teinekord isegi liiga rahulikku ja sõbralikku Tammeka keskkonda uutmoodi hingamist ja nõudlikkust. Pealtnäha üsna tahumatu ja konkreetne inimene, kes teinekord ka mõne õrnema hingega kodaniku võis ära ehmatada, aga siiski tegelikkuses on äärmiselt südamlik ja siiras inimene.”

Ekspertide kokkuvõtliku arvamuse kohaselt oleks alljärgneva koosseisu pealik ja vaimne isa peatreeneri ametitoolil Kaido Koppel (157 mängu peatreenerina).


Kaido Koppel- julm aga hea südamega ning töökas inimene ja treener.

Foto: Jana Pipar


VÄRAVAVAHT


Siin näitasid kõik küsitletud ülesse harvanähtavat üksmeelt ja otsusekindlust ja häältega viiest viis osutus valituks Karl Johan Pechter (199/0).

Goša: Oleks selle mehega õigel ajal korralikult tööd tehtud, siis oleks praegu kindlasti Eesti parim väravavaht.”

Viidebaum:”Läbi ja lõhki tammeklane. Kui Pets oli väravas, siis penaltid Tammeka vastu olid võrdsed karistuslöögiga 16 meetri pealt. Esimene mälestus temast oli, kui teised 7 aastased tulid emmede ja issidega trenni, siis väike Karl Johan saabus üksi ja liinibussiga. Kui mängu ajal liiga laadaks hakkaks minema, siis Pechter lööks korra majja.”

Tiirik:”Meie enda süsteemist sirgunud väravavaht, kellel on olemas kõik vajalikud omadused, kiirus, pikkus, reaktsioon, et olla tipus. Äärmiselt intelligentne ja liidriomadustega mängija, kelle karjääri kahjuks segasid vigastused. Samas on tegemist veel noore inimesega ja loodetavasti leiab endas veel entusiasmi, et teha tagasitulek.”

Parts:”Minu võistkonna juures veedetud aja jooksul tegi Pechter imepärase arengu. Kindel valik väravasse ja samuti oleks võistkonna kapten.”

Hansi:”Karl Johan on Tammekat kõige pikemalt esindanud väravavaht. Kui olud sundisid, siis tõmbas ennast korralikult käima ja tassis kogu võistkonda olulistel hetkedel.”


Kokkuvõtlikud kommentaarid on liigsed. Ülikindel eelistus esikinda kohale oleks Karl Johan Pechter.


Karl Johan Pechteri tavaline õhtupoolik kontoris

Foto: Liisi Troska


VASAKKAITSJA


Ka selle positsiooni suhtes olid eksperdid üllatavalt sarnasel arusaamal ja positsioon jääb ainult ühe perekonna siseasjaks.

Goša:” Timo Teniste (148/11), kuna tema on Tammeka läbi aegade parim vasakujalgne variant sellele positsioonile.”

Viidebaum:”Minu arust läbi aegade Tartu ja Lõuna-Eesti parima vasaku jala omanik on Timo Teniste, millele lisandub viispluss mängu lugemine. Sellel mehel on alati kõik kontrolli all, isegi siis, kui tegelikult ei ole. Võtaks asju rahulikult ja tänu sellele oleks ka teistel pinged maas.”

Tiirik:”Tartust sirgunud vasakujalgsete mängijate valik üleliia lai ei ole. Timo Teniste hea mängu lugemine ning suurepärane söödu- ning löögitehnika on ka põhjused, miks ta kindlasti minu koosseisus on. Universiaalina saab ta ka hakkama vajadusel keskväljal ja miks mitte ka paremas kaitses, kus ta siis oma vasaku jalaga “banaane” saaks vastaste kasti lasta.”

Parts:”Minu valik sellele positsioonile oleks Taijo Teniste (66/2). Väga kiire ja mitmekülgne mängija, kes suutis ja suudab panustada väga palju ka rünnakusse. Mängulise liidrina oleks paljudele eeskujuks ja vajadusel võistkonna käimatõmbajaks.”

Hansi:Olen salamisi kuri Timo Teniste peale, et ta praegusel hetkel kuskil Euroopas tegusid ei tee. Arvestades tema vasakut jalga ja mängutarkust, siis tuleb nentida, et tegemist on Eesti jalgpalli kaduma läinud pärliga.”


Kokkuvõtlikult saab siis koha fantaasiameeskonna vasakus kaitses üsna ühehäälselt TimoTeniste.



Timo Teniste legendaarne vasak jalg koos Timo Teniste

ning tundmatuks jääda soovinud nõmmekaga.

Foto: Catherine Kõrtsmik


PAREMKAITSJA


Nüüd hakkab ekspertide üheshingamine pisut mõranema ja välja toodud nimede hulk on juba mitmekesisem.

Goša:”Minu kindel valik on Andre Paju (250/20), kuna tema tegemiste pärast väljakul ei pidanud kunagi pabistama.”

Viidebaum:Jätkan peresiseselt ja sellele positsioonile asetan Taijo Teniste Väga hea mängija, ülimeeldiv inimene ja vestluspartner. Kui vaja viskab pikka auti keskkaitsjatele pea peale või siis teeb rahvale saltosid. Loodetavasti tänased noored kasutavad võimalust ja õpivad tema kogemustest ja mängija tarkusest. Taijo räägiks pikkadel bussisõitudel teistele, kuidas maailmas tegelikult see jalkaasi käib.”

Tiirik: Kui Markus Jürgenson (66/6) 2005 aastal esindusmeeskonnaga liitus, siis paljud ei saanud võistkonnas aru, et miks see noor vend siin on. Aga Markuse mängus toimus väga kiiresti väga suur areng ja hooaja lõppedes oli ta põhikoosseisu mängija ja järgmine hooaeg osutus talle juba tõeliseks läbimurdeks ning tänaseks kogunenud ca 500 kõrgliiga mängu on tema kvaliteedi kindlaks tunnistuseks. Riietusruumis suudab olla liidriks ja vahel võib juhtuda, et saab ka mõnele naljale pihta.”

Parts:” Paremkaitsesse paneksin legionär Mihhail Slashchevi (91/6). Kindel valik äärekaitsesse. Ülimalt töökas ja kohusetundlik treenija. Oli olukordasid, kus just tema panus või kvaliteetne sooritus tõid mängu pöörde.

Hansi:” Ikka ja jälle meeldib Markus Jürgensonile meenutada, et kuidas vanemad legend-kolleegid Kristjan Tiirik, Taivo Unt ja Eduard Škunov tema üle nalja viskasid, kui ta teavitas, et tema hakkab enda elatamiseks jalgpalluri ametit pidama. Mees kelle kohta kindlasti saab väita, et visadus viib sihile. Äärmiselt kangekaelne ja järjepidev tegelane- just täpselt selline, kes tippspordis võiks läbi lüüa ja ellu jääda.”


Paremas kaitses asub siis legendaarse meeskonna äärt katma Markus Jürgenson.


Markus Jürgenson nalja tegemas. Hillar Otto koos oma viljaka 1987 aastakäiguga.

Kõrgliiga mängudeni jõudsid peale Markuse sellelt pildilt: Timo Kuus, Taavi Vellemaa,

Mario Hansi, Heiko Tamm, Kristjan Paapsi, Eldar Rassulov, Siim Valtna ja Mihail Gutak


KESKKAITSJAD


Kuna otsisime kahte nime, siis siin oli pakutud nimede tulevärk juba korralik ja üks mees võimsam kui teine. Lõpliku tõe teada saamiseks tuli kasutusele tuli võtta ka viigimurdja ehk vana ning hea statistikanurk.

Goša:” Minu esimene valik oleks tööloom Jaanus Sirel (32/2). Sirel on juba sellepärast kõva vend, et ega sellise statistikaga tüüpe rahvuskoondises teisi polegi, et üks koondise mäng ja üks värav. Tema kõrvale paeksin Jürgen Lorenzi (176/6), kes lihtsalt oli väga kindel mees keskkaitses.”

Viidebaum:” Esimeseks valikuks ja ka meeskonna kapteniks oleks Kaarel Kiidron (170/18) . Meeletu tahtejõud ja tööeetika. Tõeline liider, arvatavasti oleks kapten. Lubas saada miljonäriks. Nüüd laamendab kinnisvaraäris ja arvatavasti saab ka miljonäriks ning oleks seetõttu ühtlasi ka võistkonna peasponsor. Legendid räägivad, et peale oma ainukest rahvuskoondise mängu Horvaatia vastu, ei saanud paar päeva kodust välja, kuna pea käis ikka ringi :)

Kiidroni kõrvale paneks ühe mängumehe, keda arvatavasti väga keegi ei mäletagi enam, aga kes mulle omal ajal sügava mulje jättis- Fidele Eric Afila Oleme (13/0). Ta küll mängis meie juures üsna lühikest aega, aga oli kihvt ja võimas kuju. Peale trenni käskis tugevamatel võistkonnakaaslastel väljakule jääda ja harjutas üksi nelja ründaja vastu nurgalöökide kaitsmist ja klaarimist. Minule teadaolevalt nende paari kuu jooksul keegi tema vastu löögile ei saanud. Tema konkreetsust näitab ka legendaarne tsitaat “No money no play”, mille peale kiirelt kuskilt pangaautomaadist raha toodi, et mees ikka väljakule läheks.

Tiirik:” Esimeseks valikuks oleks Martin Hurt (81/18), kes oli legendaarse Tammeka 1984 aastakäigu poiss. Elu ja karjäär viisid Martini kiiresti Florasse ja sealt juba välismaale ning Tammekasse naases ta alles karjääri lõpus. Tartus meeldis talle mängida pigem ründaja positsioonil, aga vajadusel hoidis asjad korras ka enda loomupärasel keskkaitsja positsioonil. Kompromissitu võitleja ja kindel liider ning seepärast oleks Martin minu võistkonnas ka kapteniks.

Teiseks keskkaitsjaks valisin ülitihedas konkurentsis Jürgen Lorenzi, kuna mul omal õnnestus tema arengut väga lähedalt vaadata. Oli samuti väga kindel võistkonna liider lõpuks. Väga kahju, et ta otsustas juba 25 aastaselt jalgpalliga lõpparve teha. Olen kindel, et praegu kolmekümnesena oleks ta Eesti liiga üks domineerivamaid keskkaitsjaid.

Parts:” Keskkaitses patrulliksid ja kindlsutaksid tagalat Martin Hurt ja Kaarel Kiidron. Kaarel on kindel liider nii väljakul kui ka selle kõrval ning Martini mängul on küljes kindel kvaliteedimärk.

Hansi: Kindel valik keskkaitsesse oleks Kaarel Kiidron, kes on liider selle sõna otses tähenduses. Hea eeskuju ja võistkonnakaaslane. Tundub et kaduv tõug tänapäeva jalgpallimaailmas. Kiidroni kõrvale paneksin sellise mehe nagu Siim Roops (130/12), kes oli heas mõttes täitsa sõge inimene. Kui satsil vaja oli, siis jooksis läbi inimeste kui osutus tarvilikus ei kahelnud lööke näoga blokeerimast.”


Kokkuvõtlikult kindlustas kolme häälega oma positsiooni keskkaitses Kaarel Kiidron. Lorenz ja Hurt said kumbki võrdselt kaks häält ning viigimurdjana tuli appi võtta statistika ehk mängude arv esindusmeeskonnas. Kuna Jürgeni vastav number oli jõuliselt suurem kui Martini oma, siis fantaasiavõistkonna keskkaitse paari moodustavad ekspertgrupi järgi Kaarel Kiidron ja Jürgen Lorenz.



Kompromissitu võitleja Jürgen Lorenz puhkehetkel


Kaarel Kiidronil võttis aega 22 minutit, et oma esimeses mängus

peale Tammekaga taasliitumist, punane kaart teenida.


VASAK POOLKAITSJA


Sellele positsioonile oli rebimine tihe, aga teistest eristus siiski üks ja vaieldamatult legendaarne nimi.

Goša:” Sinna panen Marko Sonni (120/8). Ise ei tea ka miks, lihtsalt intuiitvne valik.”

Viidebaum:On ainult üks Kristjan Tiirik (283/80)! Kes vaielda tahab, mingu vaadaku youtubest üle. Võistkonnas peab olema üks standardolukordade spetsialist ka. Kuigi paremajalgne, aga olekski õige vend vasakult äärelt keskele löögile minema. Tema peale jääks kohtunikega vaidlemine ja ebaõiglusele vastu astumine. Ma arvan, et ta räägiks VAR-i ka ära kui vaja”

Tiirik oli natukene eiranud algset ülesannet ja oma meeskonna ülesse rivistanud formaatsioonis 3-5-2 ja seepärast tuli üks tema keskvälja valik liigutada vasakusse poolkaitsesse:” Kui Martin Miller (78/4) 16 aastasena esindusmeeskonnaga liitus, siis oli kohe aru saada, et sellest poisist saab mängumees. Tänasel päeval Floras ja Eesti koondises tegusid tegev Martin on kindlasti läbi aegade üks andekamaid Tammekast sirgunud keskvälja mängijaid. Jääb ainult loota, et ta suudab peatselt teha selle järgmise sammu ja näeme teda mängimas kusagil välisliigas.”

Parts:” Minule meeldis sellel positsioonil Rasmus Tautsi (99/8) mäng. Väga kiire ja osav. Mängis alati suure emotsiooniga, mis muidugi teinekord võis saada talle ka saatuslikuks.

Hansi:” Nagu youtubest võib oma silmaga veenduda, siis Kristjan Tiirik oma pisikese jalanumbriga võis olla ka 35 meetri pealt väravavahtidele ohtlik. Kahjuks ei ole peale tema lõpetamist Tartust enam ühtegi mängumeest peale kasvanud, kes oskaks stabiilselt hästi karistuslööke lüüa.”


Kokkuvõtlikult saame nentida, et väikse, kuid siiski veenva eduga hakkab vasakus poolkaitses oma terava löögijalaga vastaseid kollitama Kristjan Tiirik.



Kristjan Tiirik õigust, õiglust ja õlut nõudmas


PAREM POOLKAITSJA


Siin olid eksperdid üllatuslikult palju ühel nõul ja üks nimi käis läbi jõulisemalt kui teised.

Goša:” Siia nimetan mängija, kellele oli just antropoloogiliselt ja evolutsiooniliselt palju antud- Martin Haljak (70/7).

Viidebaum:” Mina panen siia kõige töökama ja kohusetundlikuma jalgpalluri, kellega mul on olnud õnn kokku puutuda. Ott Meerits (83/4) ja tema suurepärane mootor ja äärmiselt arenenud kohusetunne laseksid äärekaitsjal tema taga nii mõnegi puhkepäeva võtta. Noorteklassis käis mitu kvartalit kaugemal telefoniputkast treenerile helistamas, kui juhuslikult trenni ei saanud minna. Kui Ott on võistkonnas, siis saaks abitreeneri ja füsioterapeudi pealt kokku hoida. Samuti hoiaks silma peal meeskonnakaaslaste unel ja toitumisel, kõik käiksid ratastega trennis ning keegi prügi maha ei viskaks.”

Tiirik:” Siin ei pidanud ma kaua mõtlema. Minu karjääri ajal Tammekas mängis seda positsiooni peamiselt Heiko Tamm (254/24). Heiko hea tehnika ja legendaarne “hokikepp” tsenderduste andmiseks, toovad siia võistkonda head ääreteravust. Kindlasti moodustaksid kihvti tandemi koos selja taga mängiva Markus Jürgensoniga, kellega Hillar Otto legendaarses 1987 sünniaastaga noortevõistkonnas juba kokku mängu kõvasti harjutati.”

Parts:Heiko Tamm mängis veel ajal, kui ma olin ise jalgpallilises mõttes noor ja roheline ning detailidest väga aru ei saanud, aga ometi on tema mängustiil mulle eredalt meelde jäänud.

Hansi:”Heiko Tamm on kindel kaup. Alati olemas, kunagi ansamblist välja ei langenud ja vahepeal lahendas mõne rünnaku gretzkilikult parema jalaga ristnurka ära.”


Ekspertgrupp on rääkinud ja kolme häälega viiest asub paremal äärel teravusi looma Heiko Tamm.


Tammekast tuule tiibadesse saanud Heiko Tamm pealinna poole pikeerimas..


KESKPOOLKAITSJAD


Taaskord otsisime kahte nime ja seetõttu käib järgnevalt läbi juba jõulisem keskväljamaestrote nimekiri. Siiski lööb üks mängumees laua päris puhtaks ja tema vajalikkuses puuduvad igasugused kahtlused.

Goša:” Reio Laabusel (321/13) on parim platsinägemine mida mina näinud olen ja Siksten Kasimiri (36/10) tehnika oli ka täpselt nagu keskväljale vaja.

Viidebaum:” Reio Laabus on minu arvates läbi aegade üks kõige rohkem alahinnatuimaid kõrgliiga keskpoolkaitsjaid. Statistiliselt võibolla mitte nii särav, aga heas vormis Reio annab Tammekale alati käigu või isegi kaks juurde. Lahendaks vabal ajal ka meeskonna liikmete võimalike arvuti ja IT probleeme. Reio kõrvale asteksin Aivar Anniste (36/5). Kindel ja rahulik mängumees. Mängis alati lihtsalt, aga kohati geniaalselt. Aivarile anti klubi poolt isiklik korter ja tal oli playstation. 2000date alguses olid need kõvad sõnad ja värskendasid oluliselt noorte Tartu jalgpallisõprade seltsielu. Aivari rahulikku meelelaadi arvestades tundus maru imelik, et tal oli kodus väga arvestatav kung-fu VHS filmide kogu. Kuna Aivar on kohvikuid pidanud ja tal on hea muusikamaitse, siis tema peale jääks mängujärgsete lõõgastusasutuste valik ja programmi koostamine.”

Tiirik:” Reio Laabus on kahtlemata üks huvitavamaid ja loovamaid mängijaid, kellega olen koos mänginud. Tema intelligentsus ja ebastandardsed olukordade lahendused teevad temast tõelise keskvälja maestro, keda on alati nauditav vaadata. Kahjuks on tema loomupärane tagasihoidlikkus ja teda saatnud vigastused loonud olukorra, kus päris täit potentsiaali ei ole ta saanud realiseerida. Tema oskustega mängumehel peaks tegelikkuses olema hoopis värvilisem CV.” Reiot assisteeriks keskväljal legendaarne Ivan O Konnel-Bronin (28/4). Kaalusin seda kohta pikalt ja leidsin, et just Vanja oma tehnikaga sobiks keskväljale Laabuse ja Milleriga kokku mängima.”

Hansi:” Loomulikult Reio Laabus, kes on ka ise suur Arsene Wengeri stiili ja legendaarse Arsenali austaja. Mõnikord jääb mulje, et Reiol ongi pall jala külge liimitud. Linna peal räägitakse, et kui Reio vanem vend oma keevalisusest kasvõi teelusika täie oleks Reiole andnud, siis oleks Eestis kaks Kostjat.” Keskväljale paigutaksin ka Martin Milleri, kes on Timo Teniste kõrval teine tüüp, kelle peale natukene vimma kannan, kuna Martini potentsiaal on tegelikult tunduvalt suurem kui see, mida ta praegu realiseerib. Kuna aga tegemist on veel noore mängumehega, siis loodetavasti jõuab veel tegusid teha.”


Reio Laabus kordas Pechteri tulemust ja skooriga viiest-viis tema algkooseisu kohas kahtlust ei olnud. Kuna Kristjan Tiirik oli ka algselt Milleri asetanud keskväljale, siis Laabuse partneriks keskväljal sai Martin Miller.



Kohusetundlik Martin Miller mänguvahendit edestamas

“Vaikust saalis palun, maestro Reio Laabus teeb kunsti!”


RÜNDAJAD


Ootasime ekspertidelt taas kahte nime ja valikut saime Eestist kuni Guinea ja Brasiiliani.

Goša:” Siin on valik minu jaoks kerge. Albert Prosa (123/45) kui meeletu töötahtega ründaja ja Oliver Konsa (53/16), kellel olid väga head kiiruslikud omadused.”

Viidebaum:” Igas korralikus driimtiimis peab ka üks brass olema ja seepärast panen üheks ründajaks Marcello Gomez Inocencio (17/4), kes oli esimene 2005 aasta hooajal päris-päris võõrlegionär Tammeka esindusmeeskonnas. Võibolla kõige parema esimese puute omanik, keda mina Tammekas näinud olen. Trennides ja just eriti väikestes mängudes eristus just oma tehnilise arsenali osas tollel ajal selgelt. Olin tunnistajaks, kui Marcello esimest korda lund nägi ja kui hämmeldunud ta oli. Elas Tamme hostelis, mis oli tollal eriti askeetlik. Lõbusad olid Marcello kohtumised teise hosteli alalise elaniku Gošaga. Kumbki inglise keelt ei rääkinud ja kui nägid, siis üks karjus ühest koridori otsast “Marcello” ja teine vastu “Goša”. Niimoodi ainult nimesid kasutades ajasid nad terve hooaja jooksul kõik asjad omavahel ära. Kui trenni ei olnud, siis Marcello luges hostelitoas piiblit ja kogu teenitud raha saatis koju perele.”

Ka teiseks ründajaks panen võõrlegionäri ja seekordne valik tuleb Guineast ja kannab nime Elhadji Osamma Barry ehk Pato (6/4). Mängis küll 2012 aasta hooajal ainult kuus mängu, mille jooksul lõi neli väravat, aga minu mällu on ta oma jälje jätnud. Minu mälestustes siiani kõige suurem ambaal, kes Tartus mänginud. Seal oligi ainult üks suur lihas. Läks läbi kaitseliinide nagu siga läbi rukki. Siiani on silme ees hetk, kui praegune Flora abitreener Joel Indermitte läks Patole keha andma ning maandus ise Tamme staadioni kuulitõuke sektoris. Kahjuks jäi ründaja aeg Tammekas üürikeseks, küll aga sellevõrra meeldejäävaks.”

Tiirik:” Kui Albert Prosa esindusmeeskonnaga liitus, siis oli esimestest tema pallipuudetest aru saada, et tema kiirus, hea tehnika ja väravavaist teevad temast naturaalse ja kõrgetasemelise ründaja.” Oliver Konsa kiirus ja hea tehnika tegid vastastele palju peavalu. Kui karjääri algusaastastel oli tema suurimaks vaenlaseks tema ise ja kehv realiseerimine, siis aastatega loksusid ka need elemendid paika.”

Parts:” Minu kindel valik ründaja kohale on Kristjan Tiirik. Tõeline Tammeka legend. Suutis individuaalse meisterlikkusega meile nii mõnegi võidu või viigipunkti ära tuua. Kindel standardolukordade ekspert selles võistkonnas.”

Teiseks ründajaks paneksin Tristan Koskori (189/65), kes on suurepärase kiiruse ja ka töövõimega ründaja. Minu arust oleksid Tiirikuga rünnakul väga ohtlik paar.”

Hansi:” Albert Prosa tõi Tammekasse kaasa 90ndate aastate Annelinna tänavad ja nahhaalse mängustiili. Fenomenaalne ründaja selles mõttes, et ei vajanudki nii palju kaaslaste tuge, vaid suutis ise omale võimalused tekitada.”

Albertit paneksin toetama Tristan Koskori, kelle jaoks poleks probleemiks heas füüsilises ning mentaalses vormis olles stabiilselt 15 pluss väravat kõrgliigas lüüa. Tema puhul mängib keskkond ülisuurt rolli ja kui ümbritsev ei ole tema jaoks paigas, siis võib ka täiesti ära kaduda.”


Albert Prosa kogus viiest võimalikust kolm häält ja tema koht fiktiivses koosseisus on kindel. Kaks häält kogusid Koskor ja Konsa ning appi pidime võtma jälle statistika, kus suurem esindusvõistkonna eest peetud mängude arv soosis teiseks ründajaks Tristan Koskorit.



Tiirikustunud Albert Prosa koos Kristjan Tiirikuga õiglust

ja õigust nõudmas. FOTO:Jüri Raudmaa



Tristan Koskor uskumatult peast kinni hoidmas, et

peale tema veel keegi Tammekas väravaid võiks

lüüa. Foto: Liisi Troska


KOKKUVÕTTEKS


Nagu ülalpool mitmed korrad mainitud ja “ekspertide” poolt ka rõhutatud, siis valik ei olnud kerge, kuna valida sai koguni 195 Tammekat kõrgliigas esindanud mängija seast. Kuna valiku tegid ikkagi juba soliidsemas eas härrasmehed, siis kinnitust sai ka teada-tuntud fakt, et vanasti oli ikka muru rohelisem ja taevas sinisem ning ennekõike said mainitud just mängijad, kelle teod ja tegemised jäid aastate ja mõnel juhul ka kümnendite taha. See muidugi ei tähenda, et nooremad tammeklased kuidagi kehvemad oleks- lihtsalt nende legendiks saamise aastad on veel ees ja kindlasti nad ka mõne aja pärast saavad nendeks.

Hea lugeja, ootame ka Sinu kommentaare, arvamusi ja ka meenutusi Tammeka FB kanalitesse, et milline oleks just Sinu Tammeka see kõige-kõige !

Meie ekspertgrupi poolt selgeks vaieldud Tammeka läbiaegade algkooseis aga oleks järgmine:



TAMMEKA TÄNAB JA MÄLETAB


Ühtlasi tahame tänada kõiki jalgpallureid ja treenereid, kes on Tammeka esindusmeeskonnaga seotud olnud ja sellesse kahtlemata ka oma isikliku jalajälje jätnud. Olete meil meeles ja olete alati oodatud Tammeka kodumängudele kaasa elama ja vanu aegasid meenutama!


KÕRGLIIGAS TAMMEKAT JUHENDANUD PEATREENERID 2005-2023


Meelis Eelmäe, Sergei Ratnikov, Norbert Hurt, Marko Kristal, Kristjan Tiirik, Joti Stamatoupoulus, Uwe Erckenbrecher, Indrek Koser, Mario Hansi, Kaido Koppel, Miguel Santos, Marti Pähn


Uwe Erckenbrecheri konspektid olid alati korras.

Just on 2-1 alistatud Levadia


KÕRGLIIGAS TAMMEKA EEST MÄNGINUD MÄNGIJAD 2005-2023

Aivar Anniste, Ragnar Tiideberg, Eduard Škunov, Ott Meerits, Siim Roops, Taavi Vellemaa, Markus Jürgenson, Kait-Kaarel Vaino, Kristjan Tiirik, Timo Teniste, Rasmus Tomson, Oliver Konsa, Heiko Tamm, Janno Hermanson, Kert Kütt, Marcello Gomez Inocencio, Ando Hausenberg, Jaak Naaber, Timo Kuus, Kristjan Paapsi, Robert Pluum, Daniil Ratnikov, Ivan O Konnel-Bronin, Marko Sonn, Marti Pähn, Mario Hansi, Taivo Kask, Indrek Koser, Maksim Bazjukin, Aleksandr Djatšenko, Siksten Kasimir, Nikolai Lõsanov, Eduard Ratnikov, Stanislav Russakov, Sergei Starovoitov, Jaanus Sirel, Eimantas Marozas, Mihkel Mikheim, Sergei Ottšik, Mihkel Kuresoo, Artur Ossipov, Kaarel Kallandi, Tarvo Laurson, Albert Prosa, Eduard Komarov, Olari Perlin, Andrei Tjunin, Jaanus Võrno, Mait Toom, Kaspar Kohler, Siim Tenno, Mikk Laas, Reio Laabus, Kennet Jädal, Kaarel Kiidron, Bernhard Schachner, Kaarel Torop, Anton Aristov, Siim Valtna, Artjom Artjunin, Fidele Eric Afila Oleme, Tanel Joosep, Moritz Stehling, Martin Haljak, Panagiotis Vouis, Eldar Rassulov, Secran Konal, Badr Hamdouchi, Erik Vares, Kaspar Kaldoja, Ats Kutter, Tiit Tikenberg, Karli Kütt, Sebastian Tiszai, Meelis Meisalu, Chris Anderson, Artur Pikk, Alar Alve, Georgi Ivanov, Janno Saks, Göksu Hasancik, Martin Jõgi, Kevin Rääbis, Kristjan Vomm, Andrus Lukjanov, Rauno Tutk, Alexander Frank Nimo, Jürgen Lorenz, Martin Naggel, Martin Hurt, Mikk Valtna, Ander Paabut, Maido Pakk, Preche Amour Florian Mboungo, Simo Tenno, Michael Patrick Kaltenhauser, Elhadj Ousmane Barry, Uku Lilleväli, Hannes Tiru, Andre Paju, Marvin Jonathan Prempeh, Kaido Koppel, Kevin Anderson, Hugo Miguel Concalves Fernandes, Gabriel Carvalho Alleoni, Silvio Philips, Siim Sillaots, Valeri Šabanov, Rasmus Tauts, Tauno Tekko, Geir-Kristjan Suurpere, Marek Naal, Martin Miller, Hindrek Ojamaa, Markus Jõgi, Karl Johan Pechter, Martin Aasmäe, Mario Tikerberi, Priit Peedo, Tanel Vanaveski, Mihhail Gutak, Siim Kask, Paul Naaber, Tristan Koskor, Temari Nuuma, Marek Tšernjavski, Kristjan Moks, Eric Pärn, Erki Mõttus, Johannes Theodor Kollist, Ergo Eessaar, Silver Grauberg, Rait Läll, Sander Kapper, Kaspar Paur, Randin Rande, Erko Litvjakov, Andrei Sadovoi, Karl Vaabel, Sander Taan, Karlo Kors, Eino Puri, Mihkel Järviste, Markus Lokk, Juhan Jograf Siim, Mart Paul Preiman, Mihhail Slaschev, Akim Saeed Sairinen, Sten Reinkort, Henri Järvelaid, Artur Uljanov, Daniel Maanas, Patrick Genro Veelma, Carl Kaiser Kiidjärv, Kevin Aloe, Chinaecherem Frankline Okoye, Joonas Kartsep, Dominick Laaneots, Markus Soomets, Ats Toomsalu, Igor Dudarev, Alfred Tammiksaar, Tanel Tammik, Kevin Mätas, Taijo Teniste, Marko Lipp, Karl Läänelaid, Giacomo Uggeri, Henri Käblik, Carl Robert Mägimets, Egert Naruson, Mikk Raid, Karl Tammeorg, Kevin Burov, Kener-Mairon Krull, Georg Lani, Mattias Erik Tiik, Georg voldemar Järve, Mihkel Sepp, Aleksandr Kukharev, Marcus Agarmaa, Herman Pedmanson, Mark Trubatšov, Gerdo Juhkam, Tanel Lang, Sander Puri, Henri Välja, Richard Aland, Rasmus Kallas, Eugenio Cristoforo Bracelli, Devid Lehter, Ahmed Adebayo Basher, Akaki Gvineria, Georg Kaarel Kõrgvee, Mattis Karis











1,288 views

Comments


bottom of page