Kaido Koppel: me peame jääma taktikaliselt ambitsioonikaks ja julgeks meeskonnaks

Kui eelmises ülevaates võtsime letti esindusmeeskonna kapteni Tauno Tekko ja uurisime, et mis toimus väljakul, siis seekord proovime teada saada absoluutse tõe. Kes muu oskaks meile seletada lahti täpsemaid telgitaguseid, kui mitte võistkonna peatreener Kaido Koppel.

Kaido Koppel. Foto: Jana Pipar

Alustame ikka algusest. Kuidas kommenteerid meeskonna komplekteeritust, millega 2019 aasta hooajale vastu läksid? Kas hooaja alguseks olid kõik positsioonid piisavalt mehitatud?

Ründavad positsioonid olid meil hästi kaetud. Igale positsioonile oli paar hea potentsiaaliga meest kandideerimas. Kaitseliinis oli palju küsimusi ja olenemata sellest, et nägime klubis palju vaeva, et probleem lahendada, ei õnnestusnud see meil piisavalt kiiresti. Viimased kaks kaitseliini mängijat saime paika vähem kui nädal enne hooaja algust. Sellega me kindlasti rahule ei jää ja peame edaspidi koosseisu varem paika saama.

Hooajale tagasi vaadates osutusid valitud mängijad siiski õigeteks, sest saime meeskonna päris hästi tööle. Kiirustades ei oleks me pruukinud nii häid valikuid teha.

Tammeka tegi ka 2018 aastal korraliku hooaja. Kas 2019 ettevalmistus oli plaanitud eelmise aastaga sarnaselt?

2019 hooaja ettevalmistuse plaanid olid suures plaanis samad. Tammekas on välja kujunenud kindel metoodika, kuidas meeskond hooajaks valmis saada. Kahjuks ei õnnestunud seekord suurt osa plaanidest ellu viia.

Kuna ka Tauno Tekkoga oli juttu ekstreemsestest ilmaoludest hooajaks ettevalmistumisel, siis palun selgita pisut täpsemini, kuidas puudulike tingimusi kompenseerida püüdsite?

Korra nädalas oli meil võimalus Raadi minihallis individuaalse tehnikaga tegeleda, et pallitunnetus säiliks. Lisaks proovisime anda mängijatele koormust treeningutega MyFitnessis, jooksurajal või isegi Tamme staadioni kõrval asuval uisuväljakul uisutades.

Mis oli hooaja esimese kolmandiku kehva hoo põhjusteks? Keerulised tingimused hooajaettevalmistumisel, võtmemängijate vigastused või hoopis midagi muud?

Kindlasti mõjutasid need faktorid tugevalt meie tulemusi. Lisaks oli ka kokkumäng veel väga algelisel tasemel, kuna paljud mängijad liitusid viimasel hetkel ja esialgu õpiti alles üksteist tundma.

Aga võtan ka ise vastutuse selle koha pealt, et nendest faktoritest tingitud mõnevõrra segases olukorras, lisasin omaltpoolt õli tulle, andes mängijatele keerulised taktikalised ülesanded. See võis olla põhjuseks, miks kahes esimeses mängus Maarduga punkte kaotasime.

Samas peame jääma alati taktikaliselt ambitsioonikaks ja julgeks meeskonnaks, sest tänu sellele on meie mängijad väga mitmekülgsed. Kuhu iganes karjäär neid viib, ei tekita ükski ülesanne neile probleeme.

Päris ausalt, kuidas ise ennast tundsid, kui olukord oli keeruline: meeskond tabelipõhjas ja erinevad kommentaariumite eksperdid sinu kallal hambaid teritamas? Väliselt tundud alati selline rahulik tüüp, aga kas mingil hetkel juba töökoha pärast ka muretsesid?

Tervis muutus kehvemaks, sest magasin vähem. Ärkasin aeg-ajalt öösel üles, sest mõtlesin meeskonna tegevuste peale ja kuidas neid parandada. Ma ei muretsenud otseselt töökoha kaotamise pärast. Rohkem häiris mind see, et olime kaitses nii haavatavad ja kuna mina olen endine väravavaht ja minu parem käsi Siim Valtna oli keskkaitsja, siis on meile sisse kodeeritud, et selline asi käib eneseuhkuse pihta.

Minu jaoks oleks olnud väga normaalne, kui juhatus oleks mind juba varem vaibale kutsunud, sest meeste jalgpall on ikkagi tulemustepõhine. Lõpuks toimus jutuajamine enne juubelimängu Tallinna Kaleviga, mille me õnneks võitsime. Jutuajamine juhatusega oli minu jaoks üllatavalt positiivne. Öeldi, et klubi on treenerite taga ja et meil ei ole muretsemiseks põhjust, sest nad näevad kuidas treenerid ja meeskond tööd teevad ja ka mänguliselt ei olnud nende hinnangul seis nii halb.

Tammeka tähistas oma 30ndat sünnipäeva võiduga.

Aga mis siis juhtus, et meeskonda tabas imeline ümbersünd? Kas edu oli tõesti pisikeste detailide taga, mis lõpuks paika loksusid või oskad treenerina siia valemisse veel mõne teguri lisada?

Eelnevalt mainitud probleemid hakkasid lahenema ja detailid loksusid automaatselt paika. Mängijate kokkumäng paranes. Lisaks sellele, et paar vigastatud mängijat naases, hakkasid ka nooremad mängumehed kõrgliigaga kohanema ja tegusid tegema.

Sellega seoses tõstaksingi esile mängijad, keda võib-olla väga tähele ei panda, aga kes on vaimselt väga tugevad ja võistkonnale vajalikud. Näiteks Mart Paul Preiman, Daaniel Maanas ja Joonas Kartsep, kes hooaja jooksul ei saanud väga palju minuteid, aga olid sellest hoolimata väga professionaalsed. Elu on näidanud, et paljud inimesed ei ole nii meelekindlad.

Mul oleks väga hea meel, kui keegi sellise rolliga mängijatest ennast põhikoosseisu välja mängiks. Konkurents on täpselt see mida me vajame, et kogu meeskond ja ka mängijad individuaalselt võimalikult kaugele jõuaks. Ka mõni noorem mängija pidi oma rolli täiesti ümber vaatama, sest need tugevused, mis tulid Esiliigas mängides esile, ei olnud kõrgliigas enam efektiivsed. Ka see tõstis veel omakorda meeskonnasisest konkurentsi.

Tammeka positiivne restart langes kokku Markus Soometsa ajutise liitumisega võistkonnaga. Kui suur oli tegelikult Markuse roll võistkonna edukal tagasitulekul ja äkki oskad teda kui mängijat ka natuke iseloomustada?

Markus tegi kolm väga head mängu ja kindlasti aitas see meil edu saavutada.

Eestlane on jalgpallurina pigem tuim töötegija. Markus eristubki sellega, et ta läheb kogu oma emotsiooni ja energiaga treeningutesse ning mängudesse sisse. Loomulikult on tal ka väga hea tehnika ja väljakunägemine.

Hetkel on tal Itaalias käsil raske periood, aga ma olen kindel, et sellisest raskest olukorrast välja võitlemine teebki temast tugevama mehe. Ta jõuab kindlasti väga kaugele ja tal ongi vaja paksu nahka, sest tõelises tipus on asi veel stressirohkem.

Kuidas jäid rahule noorte mängijate panusega ja kuidas üleüldse oled rahul klubis tehtava noortetööga?

Noortetöö on Eesti tasemel väga hästi organiseeritud. Ainuke asi, mis vahest silma jääb on see, et võiks isegi veel nõudlikum olla laste suhtes. Ja seda kõike saab treener koostöös lastega teha väga lõbusalt ja arulagedalt karjumata. Isegi väikesed lapsed saavad tegelikult hästi aru, et kui nad tahavad ägedaid trikke teha ja väravaid lüüa, siis tuleb korralikult harjutada.

Meil tuleb iga aasta esindusse häid noori peale ja mulle meeldib, et meie filosoofiaks on tuumiku moodustamine oma kasvandikest. Me peame olema noortetöö kvaliteedi tõstmisel väga hoolikad, sest olemasolevast tasemest enam ei piisa. Peame minema noortetöös edasi, et klubil oleks võimalik kõrgliigas järjest kõrgemale pürgida.

Daniel maanas oli üks nendest, kes näitas läbi hooaja üles vaimset tugevust ja professionaalsust. Foto: Jana Pipar

Kui võtta arvesse, et neljas koht jäi meist paarikümne punkti kaugusele, siis kas koha mõttes oli tegemist maksimaalse sooritusega või oleks sama koosseisuga olnud kõikide asjade kokkulangemisel võimalik ka sekkuda lahingusse neljanda koha nimel?

Ma usun, et lõpetasime õigel kohal. Me ei olnud veel valmis nii hästi mängima, et neljandat kohta saavutada. Meil olid hooaja lõikes päris suured probleemid mõne mänguelemendiga ja seetõttu on tulemus aus. Aga hea meel on vaadata tulevikku, sest mängijate tase ja ka meeskondlik mäng on arenemas õiges suunas.

Räägime 2020 hooajast. Karikas oleme sees ja selle võit viiks meid Euroopasse. Samuti ootab viies koht Premium Liigas ületamist. Kas need eesmärgid on teostatavad ka meeskonnaga, kellega me 2019 hooaja lõpetasime või vajame kindlasti ka lisajõude?

Karikavõit on kindlasti võimalik, kui suudame endast õigetel hetkedel kõik kätte saada. Autopiloodiga meie tasemel võistkond seda kindlasti ei suuda.

Kõrgliiga kohta uueks hooajaks ei oska ennustada, sest palju oleneb sellest mida teevad teised võistkonnad. Liigas on päris mitu võistkonda, kes võivad nii positiivselt kui ka negatiivselt üllatada. Meeskondlikult on eesmärgiks taseme tõstmine ja kui see õnnestub, siis peaks ka tabelis seis paremaks minema.

Ja lõpetuseks, kuidas kasutab puhkuse aega Jalgpallikool Tammeka peatreener?

Minu ema elab juba paarkümmend aastat Ameerikas ja kuna ma ei olnud teda viis aastat näinud, siis otsustasin talle külla minna. Lisaks tasuta öömajale oli suureks boonuseks see, et ema elab Floridas, kus on mõnusalt soojad ilmad.

Proovisin tavapärasest rutiinist pisut eemalduda. Üks põnevamaid hetki oli Kennedy kosmosekeskuse külastamine, kus sai lähemalt vaadata, mis tehnoloogiate ja rakettide abil me järgmisi planeete vallutama hakkame.