Kui eelmises ülevaates võtsime letti esindusmeeskonna kapteni Tauno Tekko ja uurisime, et mis toimus väljakul, siis seekord proovime teada saada absoluutse tõe. Kes muu oskaks meile seletada lahti täpsemaid telgitaguseid, kui mitte võistkonna peatreener Kaido Koppel.
Kaido Koppel. Foto: Jana Pipar
Alustame ikka algusest. Kuidas kommenteerid meeskonna komplekteeritust, millega 2019 aasta hooajale vastu läksid? Kas hooaja alguseks olid kõik positsioonid piisavalt mehitatud?
Ründavad positsioonid olid meil hästi kaetud. Igale positsioonile oli paar hea potentsiaaliga meest kandideerimas. Kaitseliinis oli palju küsimusi ja olenemata sellest, et nägime klubis palju vaeva, et probleem lahendada, ei õnnestusnud see meil piisavalt kiiresti. Viimased kaks kaitseliini mängijat saime paika vähem kui nädal enne hooaja algust. Sellega me kindlasti rahule ei jää ja peame edaspidi koosseisu varem paika saama.
Hooajale tagasi vaadates osutusid valitud mängijad siiski õigeteks, sest saime meeskonna päris hästi tööle. Kiirustades ei oleks me pruukinud nii häid valikuid teha.
Tammeka tegi ka 2018 aastal korraliku hooaja. Kas 2019 ettevalmistus oli plaanitud eelmise aastaga sarnaselt?
2019 hooaja ettevalmistuse plaanid olid suures plaanis samad. Tammekas on välja kujunenud kindel metoodika, kuidas meeskond hooajaks valmis saada. Kahjuks ei õnnestunud seekord suurt osa plaanidest ellu viia.
Kuna ka Tauno Tekkoga oli juttu ekstreemsestest ilmaoludest hooajaks ettevalmistumisel, siis palun selgita pisut täpsemini, kuidas puudulike tingimusi kompenseerida püüdsite?
Korra nädalas oli meil võimalus Raadi minihallis individuaalse tehnikaga tegeleda, et pallitunnetus säiliks. Lisaks proovisime anda mängijatele koormust treeningutega MyFitnessis, jooksurajal või isegi Tamme staadioni kõrval asuval uisuväljakul uisutades.
Mis oli hooaja esimese kolmandiku kehva hoo põhjusteks? Keerulised tingimused hooajaettevalmistumisel, võtmemängijate vigastused või hoopis midagi muud?
Kindlasti mõjutasid need faktorid tugevalt meie tulemusi. Lisaks oli ka kokkumäng veel väga algelisel tasemel, kuna paljud mängijad liitusid viimasel hetkel ja esialgu õpiti alles üksteist tundma.
Aga võtan ka ise vastutuse selle koha pealt, et nendest faktoritest tingitud mõnevõrra segases olukorras, lisasin omaltpoolt õli tulle, andes mängijatele keerulised taktikalised ülesanded. See võis olla põhjuseks, miks kahes esimeses mängus Maarduga punkte kaotasime.
Samas peame jääma alati taktikaliselt ambitsioonikaks ja julgeks meeskonnaks, sest tänu sellele on meie mängijad väga mitmekülgsed. Kuhu iganes karjäär neid viib, ei tekita ükski ülesanne neile probleeme.
Päris ausalt, kuidas ise ennast tundsid, kui olukord oli keeruline: meeskond tabelipõhjas ja erinevad kommentaariumite eksperdid sinu kallal hambaid teritamas? Väliselt tundud alati selline rahulik tüüp, aga kas mingil hetkel juba töökoha pärast ka muretsesid?
Tervis muutus kehvemaks, sest magasin vähem. Ärkasin aeg-ajalt öösel üles, sest mõtlesin meeskonna tegevuste peale ja kuidas neid parandada. Ma ei muretsenud otseselt töökoha kaotamise pärast. Rohkem häiris mind see, et olime kaitses nii haavatavad ja kuna mina olen endine väravavaht ja minu parem käsi Siim Valtna oli keskkaitsja, siis on meile sisse kodeeritud, et selline asi käib eneseuhkuse pihta.
Minu jaoks oleks olnud väga normaalne, kui juhatus oleks mind juba varem vaibale kutsunud, sest meeste jalgpall on ikkagi tulemustepõhine. Lõpuks toimus jutuajamine enne juubelimängu Tallinna Kaleviga, mille me õnneks võitsime. Jutuajamine juhatusega oli minu jaoks üllatavalt positiivne. Öeldi, et klubi on treenerite taga ja et meil ei ole muretsemiseks põhjust, sest nad näevad kuidas treenerid ja meeskond tööd teevad ja ka mänguliselt ei olnud nende hinnangul seis nii halb.
Tammeka tähistas oma 30ndat sünnipäeva võiduga.
Aga mis siis juhtus, et meeskonda tabas imeline ümbersünd? Kas edu oli tõesti pisikeste detailide taga, mis lõpuks paika loksusid või oskad treenerina siia valemisse veel mõne teguri lisada?
Eelnevalt mainitud probleemid hakkasid lahenema ja detailid loksusid automaatselt paika. Mängijate kokkumäng paranes. Lisaks sellele, et paar vigastatud mängijat naases, hakkasid ka nooremad mängumehed kõrgliigaga kohanema ja tegusid tegema.
Sellega seoses tõstaksingi esile mängijad, keda võib-olla väga tähele ei panda, aga kes on vaimselt väga tugevad ja võistkonnale vajalikud. Näiteks Mart Paul Preiman, Daaniel Maanas ja Joonas Kartsep, kes hooaja jooksul ei saanud väga palju minuteid, aga olid sellest hoolimata väga professionaalsed. Elu on näidanud, et paljud inimesed ei ole nii meelekindlad.