Eliitgrupid loovad võimaluse unistuste poole pürgimiseks

Tammeka on astumas jõuliselt järgmisi samme, et muuta noortetöö senisest veelgi kvaliteetsemaks ja sügavamaks. Sel eesmärgil juurutatab klubi uuest hooajast eliitgruppide süsteemi. Mida see täpsemalt tähendab, selgitab Tammeka noortetöö juht Mario Hansi.



Miks Tammeka otsustas sellise süsteemi kasutusele võtta ning kui pikalt olete seda ette valmistanud?


Et antud olukorda paremini selgitada, peaksin alustama täiesti algusest. Esmalt tuleks vastata küsimusele: mis on need peamised eeltingimused, mis loovad mängija arenguks kõige soodsama pinnase? Erinevad teaduslikud uuringud ja kogutud kogemused toovad kõige selgemalt välja viis peamist tegurit:


- mängija individuaalne kvaliteet (looduslikud eeldused ja kirg mängu vastu)

- treeneri kvaliteet

- treeningute sisu kvaliteet

- meeskonnasisene konkurents

- konkurents võistlustel


Mõned aastad tagasi võtsime klubis vastu otsuse, et meie esimene samm parema treeningkeskkonna tagamiseks peab tulenema treenerite kvaliteedi tõusust. Selleks oleme suunanud palju ressursse koolitustesse ja lisaks alustasime sellest aastast ka klubisisese koolitusprogrammiga. Lisaks kaardistasime enda jaoks treenerid klubist väljaspoolt, kelle profiil ja tõekspidamised kattuvad meie omadega ning oleme vastastikkuse huvi korral nad ka Tammekasse toonud.


Mis puudutab treeningute sisu kvaliteeti, siis töötame sellest aastast ühise õppekava ja mänguplaani alusel, treenerid planeerivad oma tegevusi ette ja kõik treeningud on üles laetud meie oma treeningute serverisse, misjärel on noortetöö juhil võimalik anda planeeritu osas tagasisidet. Sellega oleme loonud oma tegevusse süstemaatilisust, mis võimaldab aastast 2019 rohkem otsest tagasisidet ka treeningutel, sest nüüd on meil baas, mille põhjal tagasisidet üldse anda saame.


Mis puudutab mängijate individuaalset kvaliteeti, siis siin seab omad piirid valik. Muidugi oleme teinud samme selles suunas, et meie valik klubisiseselt oleks võimalikult suur, aga siin tekivad maailma tippudega võrreldes ikkagi meeletult suured käärid. Toon lihtsa näite: kui FC Barcelona valib oma noortevõistkondadesse mängijaid umbes 8000 juba eelnevalt väga tugeva selektsiooni läbinud mängija seast, siis Tammeka puhul räägime umbes seitsmest-kaheksasajast noorest, kes ühel või teisel põhjusel jalgpalli juurde on jõudnud.


Mario Hansi / Tartu Tammeka noortetöö juht


Tammeka on kõigile, kes hindavad meiega samu väärtusi ja anname endale aru, et laste motivatsioon jalgpalli mängida võib olla erinev.

Tammeka on kõigile, kes hindavad meiega samu väärtusi ja anname endale aru, et laste motivatsioon jalgpalli mängida võib olla erinev, alates profimängijaks saamisest kuni heade sõprade ja lihtsalt tervislike eluviisideni, ning hetkel oleme võimelised pakkuma kõigile vastavat väljundit. Kuid meie kindel soov on anda võimalus ka mängijatele, kes soovivad realiseerida maksimaalselt oma potentsiaali jalgpallurina. Selleks on meil vaja luua võistkonnad, kus oma vanuse parimad mängijad treenivad ja mängivad koos.


Jõuame pusle viimase tükini, milleks on skautimine. Et moodustada Lõuna-Eesti oma vanuse tugevaimat treening -ja võistluskeskkonda, alustasime ka mängijate skautimisega väljaspool oma klubi. See loob tugevama konkurentsi vanusest, kust alates noored sellega vaimselt juba toime tulevad.


Siinkohal toonitan, et ennekõige on eesmärk anda mängijatele päriselt võimalus oma unistuste poole pürgimiseks ja antud hetkel näen ma Lõuna-Eesti regioonis ainukesena seda võimekust Tartu Tammekal. Me ei tohiks mõõdupuuks võtta oma naabreid Tartu linnast või selle ümbrusest, meie konkurendid peavad olema Tallinn, Baltikum või isegi Skandinaavia.


Ehk siis jõuame Tammeka vanusepõhiste esindusvõistkondadeni, kus oleks täidetud kõik eelpool mainitud arengutingimused. Otseselt võime eeskujuks võtta kõik maailma akadeemiad, kust lõpuks läbi hea töö ja konkurentsi sirguvad ka parimad jalgpallurid. Sellisele süsteemile üleminekut oleme ette valmistanud juba mitu aastat. Tänavu läbivad esimesena selektsiooni 2008. aastal sündinud poised, misjärel jaotatakse mängijad gruppidesse vastavalt nende hetke tasemele ja motivatsioonile.


West Ham Unitedi noormängijad Sepa staadionil aastal 2017.


Tähendab see mingit põhimõttelist muudatust Tammeka noortetöös?


Põhimõtteline muudatus toimub ainult selles, kui konkreetselt me midagi enda ja teiste jaoks lahti mõtestame ja kuhu on seatud piirid. Ehk siis joonistuvad kõigi jaoks selgemini välja nõudmised, mida on vaja tippsporti pürgimiseks. Tehtava töö kvaliteet peab jääma endiselt igas treeninggrupis kõrgeks.


Mis vanusegruppidest alates seda süsteemi rakandama hakatakse? Kui suured need eliitgrupid igas vanuseklassis on?


Esimene mängijate selektsioon toimub U12 vanuseklassi jõudes, kus mängitakse 9 vs 9 jalgpalli ning mängijatele tutvustatakse aina rohkem meeskonnatöö ja taktika põhimõtteid. Nooremates vanuste püüame tugeva konkurentsiga kaasnevat lisastressi vältida, sest lapsed pole selleks veel vaimselt valmis ja liiga varajane spetsialiseerumine võib soodustada noore inimese vaimset läbipõlemist.


Me oleme ära määratlenud noorte esindusvõistkondade maksimaalsed suurused, mis tulenevad paljuski formaadist, mida mängijad meistrivõistlustel mängivad ja asjaolust, kui palju individuaalset tähelepanu üks või teine vanusegrupp vajab. U12 vanuseklassis on selleks maksimaalselt 20 mängijat (treeneril on õigus grupi suurust vajadusel ka väiksemana hoida).


Kas pole ohtu, et lapsevanemate seisukohalt võib mõiste "eliit" tekitada trotsi – küll mitte neil, kelle võsuke sinna eliitgruppi kuulub, vaid neil, kelle võsuke sinna ei kuulu. Kui sageli on ette nähtud eliitgruppide ümber vaatamised, ehk et kas mingi vanuseklassi eliitgruppi on võimalik ka hiljem pääseda (ja samas sealt välja kukkuda)?


Kindlasti ei hakka me neid nimetama eliitgruppideks vaid pigem oma vanuse esindusvõistkonnaks, milleks on tähis U (alla) ja number (vanus). Kui selline eristamine kelleski üldse trotsi esile kutsub, siis on see teadmatuses lapsevanem, mitte mängija. Selleks ka eelnev selgitustöö, et sellist trotsi ja teadmatust ei tekiks.


Süsteemi oleme jaotanud järgmiselt: ühe vanuse peale moodustub esindusvõiskond, mis pannakse kokku oma vanuse parimatest mängijatest ja vajadusel püüame kõrge individuaalse kvaliteediga mängijad leida ka teistest meie regiooni klubidest või partnerklubidest. Sellele järgneb teine/või ka kolmas võistkond, mille peamine roll on mängijate individuaalsete puuduste järele aitamine. Ehk siis nende gruppide tehtava töö esmane eesmärk on tekitada esindusvõistkonna kohale suurem konkurents.


Seega on pärast selektsiooni võimalik esindusvõistkonnast välja langeda (gruppi, kus tegeletakse väga konkreetselt põhjustega, miks mängija ei ole esindusvõistkonnas) ja samuti ka tubli töö ja tahte tulemusel esindusvõistkonda tõusta. Selleks peavad treenerid kaks korda aastas (hooaja lõpus talvel ja hooaja keskel suvel) mängijatega pikemaid arenguvestlusi, kus räägitakse mängija motivatsioonist, tugevustest ja nõrkustest. Muidugi käib pidev jälgimine ja analüüs aastaringselt ning erijuhtudel on liikumised võimalikud ka siis.


Lõpuks jõuame harrastustasemeni, kus mängijad on jõudnud jalgpalli juurde hiljem või nende motivatsiooniks pole jõuda tippjalgpalli. Ka nende treeninggruppide puhul on treeningutel kindel ülesehitus ja vastavalt laste vajadusele planeeritud tegevused.

Ehk kogu selektsiooni mõte on pakkuda jalgpalli armastavatele lastele nende võimetele vastavat arengukeskkonda.



Mida tähendab vanuseklassi eliitrgruppi kuulumine noormängijale? Tagab see talle näiteks mingi ekstra meditsiinilise toe vms?


Kuna oleme klubis üldiselt paika pannud küllaltki kõrged kvaliteedinormid (meditsiiniline tugi, treenerite motivatsioon, lisategevused jne) siis suurim privileeg, mis kaasneb vanuse esindusvõistkonda kuulumisega, on raskem treeningkeskkond ja võimalus igapäevaselt rinda pista oma vanuse tugevaimate mängijatega. Muidugi on treeningutel ja võistlustel esinevad ülesanded väljakutsuvamad ja kõrgendatud tähelepanu all lasub ka mängija enesedistsipliin. See on kõik vajalik selleks, et mängija oleks lõpuks valmis nõudmistega, mis ootavad teda ees esindusmeeskonnas.


Mida tähendab see süsteem treeneritele? Kas igale treenerile jääb üks eliitgrupp või peab ta jagama end mitme grupi vahel?


Alates 2019. aastast on kahel järjestikkuse vanuse esindusvõistkonnal sama peatreener ehk üks U12 ja U13-l, teine U14 ja U15-l ning kolmas U16 ja U17 vanuseklassil.

Lisaks soovime treenerite hulgas tekitada samasuguse konkurentsi, nagu seda on mängijate seas. Ehk kõigil treeneritel on võimalik hea töö, motivatsiooni ja soovi korral konkureerida esindusvõistkondade treeneri ametisse ja selle sama konkurentsi tugevdamiseks oleme valmis kaaluma kandidaate ka väljaspoolt Tammekat.

0 views