Olin Tammeka naiskonna treenerite Maiko Tamme ja Maria Sootakiga kokku leppinud, et võtame pärast hooaega lõpetavat karikamängu aega ja räägime ühed korralikud pikad jalgpallijutud. Jalgpalli kui spordi teeb aga eriliseks ja põnevaks tulemuse ettearvamatus. Seda me tollel päeval ka kogesime. Tammeka naiskond kaotas karikavõistluste veerandfinaalis Saku Sportingule ja seda lisaajal – 1:2. Kibe kaotus meile, kuid magus võit Sportingule ja omal moel ka naiste jalgpallile: ala kandepind ja konkurents on kasvanud. Naiste jalgpallist, kandepinnast ja konkurentsist Tartus ja laiemalt Eestis rääkisime me tol päeval Sepa jalgpallikeskuses veel pikalt.

NAISKONNA HOOAJAST

Maiko, sinu jaoks sai läbi väga eriline hooaeg…

Maiko Tamme: Minu jaoks oli see esimene hooaeg naiste Meistriliigas. Põnev ja väljakutsuv: õppida tundma mängijaid, seni tehtud tööd, taktikat. Mann (Maria Sootak – toim) aitas mul kõvasti sisse elada.

Sa oled ju varemgi naiskonda, Tartu Ülikooli Faunat treeninud. Mis on II liiga ja Meistriliiga erinevus?

Maiko: Vahe on selles, milline on koosseis, milline on mängijate tase. Suurim vahe on aga naiskonna ümber olevad jõud. Mul on Tammekas olemas väga hea abitreener, kes tegeleb kõigega, milleni mina ei jõua. Meil on olemas füsio. See on mulle uus kogemus, et ma pean koordineerima nende tööd. Nendega koos juhime omakorda naiskonna tööd. Tõsiselt hea tunne on olla päriselt treener, mitte kümne asja tegija, kellel jääb lõpuks mängijate treenimisele väga vähe aega.

Kust tuli see ambitsioon Meistriliiga tasemel proovida?

Maiko: Enne, kui ma siia kandideerisin, olin ma vaadanud palju Tammeka naiskonna mänge. Mäletan, et vaatasin paari aasta eest ka ühte Pärnu JK kodumängu ja mõtlesin, kuidas ma nende vastu mängiksin, kui ma juhendaksin naiskonda. Ma ei ütle, et ma oleks Pärnut võitnud, aga ma teadsin, kuidas ma oleksin nende vastu mänginud! (Naerab.)

Karikafinaalis näeme! Teenisime tänase alagrupiturniiriga välja koha 21. jaanuari finaalis ⚽ Tulge meid Paidesse vaatama #saalikarikas

A post shared by Tartu JK Tammeka naiskond ⚽ (@tammekanaiskond) on

Kuidas hooaega töö tulemuslikkuse osas kokku võtta?

Maiko: Kui hooaeg pihta hakkas, oli meil plaan paigas, kuid ülejäänud asjad hakkasid kokku jooksma. Esimene pool läks veel hästi, kuid seejärel tuli päris jõhker mõõn. Lõpus pidime viimased kolm mängu võitma, et püsima jääda. Sellega saime jälle hakkama.

See kõik on ikka emotsionaalselt ikka üles-alla käinud! Ma ei ole vist kunagi näinud nii palju naisi nutmas, kui sel hooajal! (Kõik naeravad.) Aga see nutt ei olnud ainult negatiivne kogu aeg, on olnud suuri emotsioone ka heas mõttes. Ma loodan, et see on siiski miski, mida me järgmine hooaeg parandada saaksime!

Maria Sootak: Ma olen olnud selle kõige juures juba rohkem aastaid, kui üks naisterahvas julgeb tunnistada! (Naerab.) Abitreenerina kolmandat hooaega. Kui me tänavu võitlesime, et mitte minna üleminekumängudele, siis mullu olime tabeli keskel ja veel aasta varem peaaegu, et kolmandad. See on nüüd ehk kentsakas, aga ma tunnen, et mänguliselt, suhtumiselt ja professionaalsusest oleme tänavu sellele kolmandale kohale lähemal, kui mullu. Aga samas ma näen, et see on ka loogiline. Maiko on tulnud võistkonna juurde ja lammutanud kõik tükkideks, et otsast üles ehitada. Tuleb olla kannatlik, asjad käivad loogiliselt.

Kas see süsteemi üles ehitamise plaan on täitunud?

Maiko: Formatsioon ei olegi palju muutunud, aga peamine väljakutse on seniste ja uute mängijate tundma õppimine. See alles käib, ma pean katsetama, et kes olemas olevatest mängijatest kuhu formatsiooni mahub.

Kas see ongi ehk naiste Meistriliiga suurim väljakutse, et mängijaid on piiratud kogus ja mängida tuleb hästi palju nii, nagu olemas olevate mängijate omadused seda lubavad?

Maiko: Sellega ma olen nõus. Seepärast kaasasime sel aastal ka teadlikult rohkem mängijaid, et leida neid, kes sobiksid ehk formatsiooni kõige paremini. Kogu aeg käib tasakaalustamine: mida me saavutada tahame ja kes meil selle saavutamiseks on?

KÕVA VÕITLUS. Tammeka möödus hooaja lõpusirgel kõige viimases voorus Põlva Lootosest ja tagas koha kõrgliigas ilma üleminekumängudele minemata. FOTO: Christer Palu

Kuidas siit edasi, 2018. hooaega minna?

Maiko: Järgmiseks aastaks tahame esiteks saada paika tugeva tuumiku, kellega edasi minna. Eesmärk on, et kogu see praegune erinevate liinide treenimine läheks omavahel veel tugevamasse seosesse. Tehnilist pagasit on mängijatele raske juurde panna. See, mis selleks vanuseks omandatud on, see on. Kolmas asi on see, et kui ülejäänud naiskonnad arenevad edasi, aga meie istume kaitses, siis me jäämegi sinna. Ma tahan, et me teeksime samme edasi ründemängus. Olla lihtsalt tugev kaitsevõistkond on plaan B mingis situatsioonis.

Maria: Mina ootan kahte asja. Stabiilsust, et meil oleks enam-vähem stabiilne alg-11. Ning rohkem väravaid. See aasta oli nii, et lõime tekitatud võimalustest umbes 30% ära ja 70% jätsime löömata. See peab muutuma.

Maiko: Peatreener üksi ei tee midagi. Selleks, et areneda, peab meil olema kogu see crew, abitreener ja füsio. Ning naiskond, kes usub enesesse ja paneb end tööle. Ning kõik need inimesed peavad tundma, et me tahame siin olla, sest siin on äge ja me aitame millelegi kaasa.

https://www.instagram.com/p/BPZYdouBxqP/?taken-by=tammekanaiskond

NAISTE MEISTRILIIGAST JA KOOSTÖÖST

Mis on naiste meistriliiga suur pilt mängijate tulemise, olemise ja minemise osas?

Maria: Kui võtta väga üldistavalt, siis suurem osa meile peale tulevaid noori on rapsijad. Nad on väga töökad, isegi kui neil on tehnilised ja taktikalised puudujäägid. See on omakorda tingitud sellest, et altpoolt tulevad tüdrukud on jalgpalliga alustanud 13…14-aastaselt ja neil ei ole seda tehnilist pagasit. Tulevikus see muutub, sest tulemas on tüdrukuid, kes on alustanud palju varem.

Miks aga Tartust ära minnakse? Tartu on Tartu ja Tallinn on Tallinn. Väga vähe minnakse Viljandisse või Põlvasse. Minnakse, sest õpingud, töö…

ENNE TRENNI. Treenerid arutavad trenni eesmärgid, sisu ja osalevate mängijate rollid enne Sepa jalgpallikeskuses algavat trenni läbi.

Jalgpallihuvilistele võiks olla huvitav proovida ka niimoodi eemalt vaadates sõnastada, et miks on Pärnu JK naiskond Meistriliigas nii edukas? Sellest ei ole Eesti jalgpalliajakirjandus väga palju kirjutanud, kuid see on ju fenomenaalne – kaheksa liigatiitlit järjest.

Maria: Mina arvan, et Pärnu tugevus on, et seal on püsiv tuumik. Osad mängijaid on 15 aastat koos mänginud. Kui sa oled satsiga algusest peale koos mänginud ja te olete olnud väga head, siis on seda lihtsam koos hoida. Naiskonda aitavad koos hoida tulemused: kui võidate, on kõik super, kõik on sõbrannad, kui kaotate, on aga kõik nõmedad! (Naerab.)

Lisame siia, et tugevad mängijad, kes ei taha Florasse minna, liituvadki omakorda Pärnuga.

Aga Pärnu naiskonnal on ka teistest erinev rahaline taust?

Maria: Ilmselt küll. Aga ma ei näe, et see oleks edus peamine. Kui ma vaatan mängijaid, kes on meilt lahkunud, siis tasuta spordiriided ei oleks neid siia jätnud. Mingeid tasusid mängimise eest saavad Pärnuski ilmselt vaid vähesed.

Mida võiks Pärnu puhul veel esile tõsta?

Maria: Jüri Saar on väga kaval treener, väga hea taktik. Ta on võimeline võtma raskel hetkel kiiresti vastu mängu muutvaid otsuseid.

Liigajalgpall on naljakas asi. Ühest küljest on naiskonnad omavahel konkurendid, samas ajame ühist suurt asja. Kuidas te näete Eesti naiskondade ja naiste treenerite omavahelist koostööd?

Maiko: Ma käisin tänavu Põlvas ja sain sealt kogemuse, kui oluline on klubi oma hoone ja avatud suhtumine. Kui on klubihoone, siis külla tulnud treener saab korra ka võõrustajaga maha istuda, kohvi juua, asju arutada. Väljaku kõrval on muidu ainult see, et “Edu mänguks!” ja me ei jõuagi reaalsete teemaarendusteni.

Teine asi on see, et kui me ka istume ja arutame, siis ma ei teagi nagu, et kuhu see idee edasi anda? Meeste puhul on see hea aastatetagune näide madalamatest liigadest, kus toimus konverents, saadi kokku, brainstorm’iti ja lõpuks leiti lahendus toona õhus olnud probleemidele – teeme Rahvaliiga! Karel Voolaid jalkaliidust näiteks tihti küsib meeste poolel, et kui teil on ideid, andke vaid teada.

Maria: Hetkel on naiste jalgpallis kaks initsiatiivi, mis toovad naiskondi kokku. Üks neist on juba viiendat korda toimunud “Roosa jalgpall”, kus meile külla tulnud naiskonnad on aidanud toetada vähivastast võitlust. Ma olen aru saanud, et teistele naiskondadele on meeldinud sellest osa võtta. See on positiivne koostöö! Me võiksime siin ise veel rohkem juurde panna, et teisi kaasa haarata.

Teine on see äsja FC Flora poolt jalgpallihallis korraldatud 6v6 turniir. See oli hästi fun! Saame kokku, räägime, mängime jalkat… Selliseid initsiatiive võiks rohkem olla, kus ei mängita tulemuse peale, vaid saadaksegi kokku.

TÜDRUKUTE JALGPALLI KAASAMISEST

Tuleme jälle selle juurde, et millal tüdrukud jalgpalliga alustavad. Me oleme klubis kokku leppinud, et tüdrukud tuleb trenni kutsuda võimalikult vara ja grupid peavad olema võimalikult väikse vanusevahega: meil on teismeliste järel üks tugev 2005-06 grupp, Tammelinnas ja Annelinnas on 2007-08 grupid, järgmiseks peavad täiskoosseisu kasvama 09-10 grupid…

Maria: Selge on see, et tüdrukud ei tule ise trenni. Neid tuleb aktiivselt kaasata. Klubid seda rohkem või vähem teevad ka. Flora teab, mida Tammeka teeb, meie teame, mida Flora teeb. Aga minu meelest oleks väga positiivne, kui Eesti Jalgpalli Liit katusorganisatsioonina kogukski noortetöös edukamatelt klubidelt neid arusaamu ja paneks kokku kõigile kasutamiseks sellise heade näpunäidetega raamistiku, kuidas klubid peaksid tüdrukute süsteemi üles ehitama.

Väidan, et naiskonnas või Meistriliigas laiemalt tekibki tõsine konkurents kohtadele alles siis, kui täiskasvanuks hakkavad saama sellised varakult alustanud ja rohkearvulised grupid.

Maiko: Jah, peavad olema väikese vanusevahemikuga grupid. Kui igas aastakäigus on tõesti vaid kolm või neli tüdrukut, siis ei ole edasi viivat konkurentsi.

Maria: Muide, trenni tulemisel on hästi palju on seoseid jalka suurturniiridega! Kui on MM või EM, siis tullakse rohkem trenni…

Sama kehtib ka poiste puhul.

Maria: Kurb on aga see, et kuigi naiste EM-i näidati tänavu Eurospordis, siis tüdrukud ei teadnudki üldse, et selline asi toimub! Aga suurvõistlused laiemalt mõjutavad. Viimase meeste MM-i eel käisime Aleksandra Ševoldajevaga läbi kõik mõeldavad Tartu koolid ja andsime kõikjal jalkatunde. Trenni tuligi palju teismelisi, kahjuks aga mitte pisikesi tüdrukuid.

Ja teismelisena alustades oled mõnest olulisest etapist juba ilma jäänud…

Maria: Praegustest mängijatest tulid siis trenni näiteks Marian Jaarman, Kertu Kleinson. Nad on väga tublid, töötanud end naiskonda, aga kui ma mõtlen, et nad oleksid võinud veel palju varem alustada… Tehnikat ja liikumisi, n.ö basic asju on vaja juurutada lapsena, kui keha hakkab alles välja kujunema.

Tammeka naiskonnast on veel näiteid nagu Kristina Bannikova või Maarja Saulep, kes tulid jalgpallitrenni alles 19-aastaselt ning murdsid end lausa naiste rahvuskoondisesse. Sellest tekkis kahjuks ka arusaam, et nii lihtne ongi. Hilisemast ajast on sarnane näide Cathy Pärnamets.

See näitab puudujääke konkurentsis, kui hea füüsise pealt on võimalik nii ruttu nii kõrgele tõusta?

Maria: Just. Nimetatud mängijate puhul tuleb ka aru saada, et nemad on tugeva sporditaustaga erandid. Kes suusatas, kes sõitis ratast, kes tegi kergejõustikku, kes mängis vendadega jalkat. Aga samamoodi tuleb aru saada, et 16- või 19-aastaselt alustades ei ole pigem reaalne terviklikuks jalgpalluriks saada.

KOGUKONNAÜRITUSTEST JA RAHVA KAASAMISEST

SELLINE ON NAISTE MEISTRILIIGA. Maiko juhatab sisse suvist perepäeva, mille raames mängijate pereliikmed tutvusid naiskonna ja mängupäeva töödega. FOTO: Annika Arrak

Maiko ja Maria, te kutsusite sel suvel ühele naiskonna kodumängule kõikide mängijate emad-isad ja õed-vennad. Neile näidati jalgpallikeskust, naiskonna mängueelseid rutiine. Tutvustati mängijaid ja staff’i. Millist tagasisidet saite sellest üritusest? Seda artiklit loevad kindlasti ka teised naiskonnad, jagage kogemusi.

Maiko: Me tõime sel päeval siia Sepale inimesi, kes polnud varem naiste jalgpalliga nii lähedalt kokku puutunud. Toon isikliku näite – mu enda vanemad. Ja nüüd, selle ürituse järgselt küsitakse mult ikka, et kellega järgmine mäng on? Kui mingi periood tehti seda lihtsalt viisakuse pärast, siis nüüd ollakse juba ka eelmiste mängude tulemustega kursis. Ma olen pidanud hakkama kolmandate inimestega analüüsima naiskonna tulemusi!

See ongi jalgpallikultuur! Et inimesed tunnevad huvi…

Maiko: Need inimesed, kes käisid sellel perepäeval ja said selle staadioni- ning mängupäeva tuuri, teavad, kus meie Sepa jalgpallikeskus asub, kuidas see rajati. Kui nüüd septembris avati Sepa katusega tribüün, olid mu vanemad jälle kohal.

MÄNGIJAD, SÕBRAD, PERELIIKMED – SEE ON KOGUKOND. Naiskonna suvise perepäeva lõpupilt. FOTO: Annika Arrak

Ongi nii?

Maiko: Ma olen neid muidu väga harva mängudel näinud. Nüüd olen saavutanud selle, et nad on juba kahel mängul käinud! See mängijate perekondade võõrustamine tekitaski sellise perekondliku tunde. Naiskonna emad-isad said teada, millised on siin need riietusruumid, millised on mängueelsed rutiinid. Need inimesed said heas mõttes ka sellise eksklusiivse sissevaate sellesse maailma.

Ehk siis inimestel tekkisid isiklikud kogemused ja emotsioonid naiste jalgpalliga?

Maiko: Hooaja alguses rääkisime ka, et kuidas kasvatada seda fännibaasi. Hästi oluline on, et sul tekiks ühe või teise mängijaga mingi connection. Et sa tead, millega ta tegeleb, oskad juba teda spetsiaalselt jälgida. Nii nagu meie vaatasime vanasti Manchester Unitedi mängu ja hakkasime Cristiano Ronaldot silmas pidama ja nüüd jälgime teda edasi Realis.

Inimestele tuleb see tutvumine, lemmikmängija leidmine lihtsaks teha. Mäletan, et kui 2009. aastal Tammeka meeskonna mänge vaatamas hakkasin käima, ei teadnud ma ühtegi mängijat. Kõik olid tundmatud. Ja kuskilt polnud väga infot ka saada…

Maria: Kusjuures, sellega seoses. Mul oli kunagi Eesti meeste liigas lemmikmängija, nimeks oli Ott Reinumägi. Ma ei tea, kas te mäletate teda? Tänapäeval on ta mängijana unustatud. Lemmikmängija oli ta mul aga sellepärast, et “Sporditähes” oli temast isikulugu. Mulle hakkas ta meeldima, lõikasin kohe artikli välja! Nüüd sel hooajal oli ta ühes mängus kohtunik ja mul oli nii kahju, et ma ei öelnud talle, et ta oli kunagi mu lemmikmängija!

SUUR SÕBER. Liis Ott on Tammeka naiskonna üks kogenumaid mängijaid ning käinud viimasel kahel aastal “Suure sõbra” eeskujuprogrammi raames külas ka erinevatel poiste treeninggruppidel.

Sellepärast ongi mõtet teha kas või neid meeskonna ja naiskonna mängijaankeete või “Suure sõbra” laadseid mängijate külaskäike noortegruppidesse. Kunagi ei tea, kui mõni laps leiab sealt lemmiku…

Maria: Mängija võib öelda ühe lause, mis jääb meelde, või ta kuulab sama muusikat…

Maiko: See on ka mängijatele oluline. Nad peavad tundma, et nad on tähtsad.

Eneseusk lähtubki sellest, kui tunned end tähtsalt. See on see, kui sinust tehakse pilti, sinust kirjutatakse, sinusse suhtutakse kui kõrgliiga mängijasse…

Maiko: Jah, mängija elu on ju muidu tihti selline, et päevast päeva tegeled mänguliselt sellega, et oma vigu vähendada ja lappida. Sinna on selline teatud negatiivsus sisse pandud.

Ja midagi pole parata, naised on oma oskuste suhtes väga realistlikud. Paljud mehed ongi oma peas Cristiano Ronaldod, sõltumata platsil toimuvast. Naistes on aga vaja sedasorti eneseusku tihti tugevdada. Naiste puhul on oluline see, et nad mängivad hästi siis, kui nad tunnevad end hästi. Meestel on vastupidi, nad mängivad selleks, et tunda ennast hästi. Ülejäänud elu võib tal olla, milline tahes, aga väljakul on mõnus! (Naerab.)

Loomulikult on erandeid, aga selliste asjadega tuleb arvestada.

Tammeka naiskond on hetkel hooajajärgsel puhkusel, kuid ühistrennid algavad taas detsembris. Saalihooaja järel tuleb välihooaeg. Naiste meistriliiga uus võistlushooaeg algab 2018. aasta aprillis. Naiskond tänab kõiki oma poolehoidjaid ning toetajaid eesotsas Tartu Biotehnoloogia Pargiga.

https://www.instagram.com/p/BXAS758lFNn/?taken-by=tammekanaiskond

http://www.jktammeka.ee/wp-content/uploads/2017/11/IMG_2560-1024x683.jpghttp://www.jktammeka.ee/wp-content/uploads/2017/11/IMG_2560-150x150.jpgKalle PaasNAISTE JALGPALLOlin Tammeka naiskonna treenerite Maiko Tamme ja Maria Sootakiga kokku leppinud, et võtame pärast hooaega lõpetavat karikamängu aega ja räägime ühed korralikud pikad jalgpallijutud. Jalgpalli kui spordi teeb aga eriliseks ja põnevaks tulemuse ettearvamatus. Seda me tollel päeval ka kogesime. Tammeka naiskond kaotas karikavõistluste veerandfinaalis Saku Sportingule ja seda lisaajal - 1:2....jktammeka.ee | jalgpallikooltammeka.ee | Meeste- naiste ja noortejalgpall Tartus ja Tartumaal