1990ndad | 2000ndad | 2010ndad | Tipptegijad | Lõbusaid lugusid | Treeningpaigad | Kohad Expert liigas

Tammeka tüdrukute ja naiste jalgpall 1990ndatel aastatel
see pilt on tehtud põllu tn staadionil tammeka cupil.. aga ma nüüd ei tea mis aastal.. ilmselt 92,93,94
Pilt on tehtud Põllu tänava staadionil Tammeka Cupil. Aasta ilmselt 1992, 1993 või 1994.
Artikkel 1990. aasta ajakirjas "Kehakultuur", mille järgi treenis Tammekas juba siis 60 tüdrukut. KLIKI PILDIL ARTIKLI LUGEMISEKS.
Artikkel 1990. aasta ajakirjas “Kehakultuur”, mille järgi treenis Tammekas juba siis 60 tüdrukut. KLIKI PILDIL ARTIKLI LUGEMISEKS.

Tammeka asutati 1989. aastal. Naiste jalgpall Tammekas sai alguse vahetult pärast klubi asutamist. Treener Andres Valdna (kes on ühtlasi Tammeka tänaseni kasutusel oleva logo autor) korraldas 1991. aastal jalgpallihuvilistele neiudele katsed, selgitamaks välja, kes võistkonna juurde võetakse. (Teistel andmetel oli Tammekal 1990 juba tüdrukute treeninggrupp olemas – vaata kõrvalasuvat fotot).

Treeningud toimusid kolm korda nädalas, Tamme staadionil, iga ilmaga. Soojenduseks jooksti kaks-kolm asfaldiringi, edasi löödi peale või tehti mõni spetsiifilisem harjutus ja siis mängiti. Talvel suure lume ja jääga tehti jooksutrenne. Endine Tammeka mängija ja viimati Tallinnas FC Floras pallinud Helen-Triin Vähi (Lõhmus) meenutab, et trennijärgseks turgutuseks sõid nad platsi kõrval olevatest põõsastest punaseid marju, mida rahvakeeli kutsutakse “jahumarjadeks” või “ahvileivapuu viljadeks”. Igal suvel mindi Viljandi järve juurde spordibaasi laagrisse, kus harrastati enamasti trepijooksu.

Tammeka naised käisid ka välisturniiridel: Soomes Kokkola Cupil ja Tampere Cupil. Sõidud viimasele maksis kinni Tampere klubi. Üks kord maksti kinni lausa lennuk. Tartu naistel olid ka sõprusklubid, lisaks Tamperele ka Rootsi IK Frej, millelt saadi tasuta varustust. Lõhmuse meenutust mööda said tüdrukud ka kunstmurul mängida esmakordselt just Soomes.

Rahaliselt aitas tüdrukuid ka treener Valdna, makstes vahel kinni tüdrukute sõidud ja laagrid, kui see neile endale üle jõu käis. Kõigele lisaks mängiti muidugi ka Eesti meistrivõistlustel. 1994. aasta sügisel loodi Pärnus esimest korda ka Eesti koondise naiskond,  Tammekast said kutse kolm neiut. Treeneritööd tegi naiskonna jaoks vahel ka Avo Jakovitš, kes Andres Valdnat vajadusel asendas. Sellisel juhul olid trennid poistega koos. Aastal 1995 läks Tammeka naiskond huvi vaibumise tõttu mõneks aastaks laiali.

Tammeka tüdrukute ja naiste jalgpall 2000ndatel aastatel
Katrin Kaarna
Katrin Kaarna (2004 või varem)

Aastal 2000 hakkasid Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonnas õppivad neiud tundma huvi jalgpalli mängimise vastu ka väljaspool ülikooliõpinguid. Konarliku alguse järel, kus tuli vahepeal poistega koos treenida ja pooleks aastaks treeningud jällegi soiku jäid, pandi 2001. aasta sügisel alus tänasele JK Tammeka naiskonnale. Uue grupi treeneriks sai Katrin Kaarna, kes ise kehakultuuri õppis ja kes oli ise ka varasemalt jalgpalli mänginud. Uue naiskonna esimeses trennis oli 12 tüdrukut. Paljude neiude vennad mängisid juba jalgpalli, osa olid ülikooliõpingutega Tartusse sattunud ja tahtsid siin jalgpalliga jätkata. Esialgu osaleti küll ainult tüdrukute B-klassi meistrivõistlustel, aga juba 2003. aastal pandi võistkond välja ka naiste meistrivõistlustel.

Neist “teise ajastu” neidudest täna ükski enam Tammekas ei mängi. Praegustest “teenekamatest” vutinaistest alustas Merle Alupere 2003. aasta suvel ja Maria Sootak liitus Tammeka treeningutega 2004. aasta talvel.

2005. aastal osalesid tammeklannad Tartu Annelinna staadioni kunstmuruväljaku avatseremoonial, mängides demonstratsioonmatšis Tartu linnavalitsuse võistkonna vastu.

2006. aasta koolikülastuste tulemusel käis Annelinna ja Tammelinna treeningutelt läbi ligi 60 tüdrukut. Püsivalt jäi neist vuti juurde 30-40 tüdrukut. Sellest pundist mängib tänaseni sinivalgete eest kõrgliigavutti Kädri-Li Ootsing, duubelnaiskonnas pallib Heidi Telvar. Kristel Zimmer esindas naiskonda ja noortekoondiseid veel eelmisel hooajal. Huvi kasvas, Eesti meistrivõistlustele õnnestus välja panna juba mitu võistkonda ja kohati kasvas tüdrukute arv Tammeka naistesüsteemis pea 70ni.

Tammeka tüdrukute ja naiste jalgpall 2010ndatel aastatel
Aleksandra Ševoldajeva (2010)
Aleksandra Ševoldajeva (2010)

Aastast 2008/9 liitus Tammeka naistesüsteemiga Tallinnast pärit Aleksandra Ševoldajeva, kes esialgu treenis tüdrukute D-klassi ja mängis esindusnaiskonnas. Aastal 2011 võttis Ševoldajeva üle esindusnaiskonna treenimise ja jätkab selles ametis tänaseni. Abitreeneri rollis on naiskonda sel kümnendil aidanud Andrus Lukjanov, Kristjan Vomm, Ats Kutter ja Tanel Joosep, kes kõik on kuulunud jalgpalluritena ka Tammeka esindusmeeskonda.

Järk-järgult on kasvanud naiskonna ühiskondlik aktiivsus: 2013. aastal algatas USA-s ülikooli lõpetanud ja Tartusse tagasi pöördunud Karina Kesvatera heategevusliku jalgpallifestivali “Roosa jalgpall”. Selle mõte on, et naiskond saab korra aastas pallida muidu üle jõu käivalt kõrge rendihinnaga Tamme staadioni peaväljakul,  kogudes samas piletitulu ja küpsetiste müügi kaudu annetusi rinnavähiteadlikkuse edendamiseks.

2015. aasta kevadel korraldasid Tammeka naised Stardipaik.ee-s aga esimese Eesti jalgpallivõistkonnana eduka ühisrahastuskampaania. Kogutud annetuste eest said tammeklannad uued võistlussärgid, -püksid ja kedrad. 2013-2014 olid Tammeka naised peakorraldajaks FIFA tüdrukute jalgpallifestivali “Live Your Goals” Tartu etapi läbiviimisel.

2015. hooajal esindab Tammekat Eesti jalgpalli meistrivõistlustel esindusnaiskond, duubelnaiskond ning kaks tüdrukute võistkonda (B, C).

Tipptegijad
hannaliisa-jaadla
Hannaliis Jaadla (2010)

Tammeka naiskond on 12 aastaga Eesti naiste meistrivõistlustel löönud kokku 369 väravat ja sisse lasknud 595 (seisuga pärast 2014. hooaega). Suurimad väravakütid läbi aegade on Hannaliis Jaadla (42 kõrgliigaväravat), Triin Pähn (38) ja Aili Vider (35).

Tänaseni Tammekas pallivatest vutinaistest on (pikal vigastuspausil olev) Maria Sootak löönud kõrgliigas Tammeka eest 30 väravat, Maarja Saulep 13 ja Sirje Roops 6 kolli (2014. aasta lõpu seisuga).

Suurimaskooriline võit, mis naiskond on saavutanud pärineb 2008. aastast: JK Alkot võideti 13:0. Naiskonna suurim kaotus tuli 2003. aastal Pärnu JK vastu, skooriga 1:14.

Lõbusaid lugusid

Läbi aegade on naiskond pidanud sõitma igauguste erinevate sõiduvahenditega: kord tuli minna mängule taksodega. On ka juhtunud, et buss on üldse tulemata jäänud. Kord SK 10 mängule Kaareperre sõites pidi üks naiskonna mängijatest bussi ust kinni hoidma. Omal moel hoidis hoopis autosid kinni naiskonna omaaegne abitreener ja praegune Eesti Jalgpalli Liidu väravavahtide treener Andrus Lukjanov, kui ta läks ülekäigurajale “jalutama”, et Tammeka buss saaks Tallinnas Pärnu maanteel vasakpööret sooritada.

Img_6422
Siin mängivad Tammeka naised 2004. aasta kevadel juba Tamme esimesel kunstmurul. Sellel puudus piirdeaed. Taamal ajutiste tribüünidega peaväljak.

Ilmselt ei kujuta praegused jalgpallinaised ette, et praegune kunstmuruväljak oli esialgu vaid saepuru-kruusa taoline pinnasega plats, kus oli kaks suurt raudväravat ilma võrguta. Väravate ette tekkisid vihmaga suured loigud, seega igal kevadel ja sügisel said klubi väravavahid jalgpalli mängimise kõrval ka sukeldumist harrastada.

Naiskonna kauaaegne kapten ja koondise mängija Hannaliis Jaadla meenutab, et tema ägedaim mälestus on Tamme staadionil võetud 1:0 võit Levadia üle, kui ta ise poole väljaku pealt värava lõi. Samaväärne tulemus sündis 2011. aastal, kui Tammeka kaks hooaega võitmatuna püsinud mitmekordset Eesti meistrit Pärnut Tamme staadionil 1:0 Silja Goroško väravast võitis.

Kus on naiskond trenni teinud?

Trennikohad väljas: Tamme staadionil kõikvõimalikud muruplatsid, Annelinna staadion, Sepa staadion, Kasarmu staadion (praegu sõjaväeosa territooriumil), Põllu staadion, Laululava trepid, Ülenurme staadion, Mart Reiniku ja EMÜ puurid, Miina Härma kunstmuruväljak. Trennikohad sees: Tartu KHK Põllu tänava ja Kopli saalid, Visa hall, Tarbuse hall, Raatuse võimla, Descartes’i võimla, Kommertsgümnaasiumi võimla.

Kohad meistri- ehk Expert liigas
...
ESINDUSNAISKONNA ESIMENE HOOAEG. Naiste meistriliiga ja B-klassi tabelid 2003. juulis.
  • 2003 – 7. (osales kokku 8 naiskonda)
  • 2004 – 5. (8 kokku)
  • 2005 – 4. (8 kokku)
  • 2006 – 4. (8 kokku)
  • 2007 – 5. (7 kokku)
  • 2008 – 5. (7 kokku)
  • 2009 – 6. (8 kokku)
  • 2010 – 5. (6 kokku)
  • 2011 – 5. (6 kokku)
  • 2012 – 4. (7 kokku)’
  • 2013 – 4. (7 kokku)

Ajaloo panid kokku Maria Sootak ja Kalle Paas. Täiendused ja täpsustused on lahkelt oodatud: maria@jktammeka.ee.