„Meie treenerid“ on rubriik, kus tutvustame neid JK Tammekas toimetavaid mehi ja naisi, kelle hoolde lapsevanemad nädalast nädalasse oma võsukesed usaldavad, et neist sirguksid head jalgpallurid ja tublid inimesed. Seekord räägib oma töödest ja tegemistest 2003-2004 Valge, 2010 Sepa, 2011 Valge, 2011 Must ja 2013 Valge peatreener ning  Hansa kooli ja Karu lasteaia treener Raul Rebane (23).

Tammeka noortetreener, Raul Rebane

 Raul on olnud maast-madalast läbi ja lõhki spordipoiss, kuid nõnda nagu meie üle-eelmise loo kangelane Alar Trumm, pidi temagi erinevate aladega – jalgpalliga kaasa arvatud – tegelema õhinapõhiselt, sest organiseeritud treeningtegevust tema kodukohas Mõnistes ei tuntud.

„Absoluutselt kõike sai tehtud, joostud, suusatatud, kabet ja malet mängitud, Mõniste kultuurimaja madala laega saalis saalihokile pihta antud,“ meenutab Raul lapsepõlve Läti piiri lähedal.

Trenni 11. klassis

Teistest aladest enam paelus Rauli aga ikkagi jalgpall, mida väikse Mõniste kooli poisid nii pärast tunde kui ka vahetundide ajal suure vaimustusega taguda võisid, kõige noorematest huvilistest üheksandikeni välja. Kui teksad said mustaks, pühiti suurem sodi põlvedelt maha ning elu läks edasi. Teinekord pidi aga mäng ka katkema, kuid pall juhtus katki minema või purustama staadioniäärse varustuseruumi aknad.

„Tuli leppiga sellega, mis oli. Vahel käisime koolidevahelistel võistlustel, siis linnapoiste puhul vaatasime küll, et nemad käivad kindlasti trennis – aga ega me neid sellepärast ei kartnud, hoopis seda suurem oli tahtmine neile koht kätte näidata,“ kerib Raul ajaratast tagasi.

Vutihuviline oli ka Raulist aasta vanem vend, kellega koos aeti nahkkera vajadusel taga kasvõi kodutalu künklikul heinamaal. Kaks tokki pandi püsti ning mäng läks käima. Tõsi, teinekord võis jalgpall muutuda ka kakluseks ning Raul tunnistab, et vanem ja (tookord) tugevam vend kippus talle tuupi tegema.

Ent kui taas ära lepiti, sõideti ratastega viie kilomeetri kaugusele Mõnistele, käidi teiste poiste uste taga koputamas ja neidki mängu kutsumas, ning jalgpall jätkus – kas staadionil või sealsamas majade vahel pesukuivatuspostide vahel.

Põhikooli järel asus Raul õppima Võru Kreutzwaldi gümnaasiumisse ning 11. klassis seadis ta viimaks sammud ka Võru jalgpalliklubi (praegu Võru Helios) „päris trenni“. Noore mehe heinamaal laotud põhi on aga osutunud nii heaks, et temast on kujunenud tänavuseks hooajaks esiliiga B-sse kerkinud Võru Heliose raudne keskväljamees. Rannajalgpallis ja saalijalgpallis on Raul saanud pallile pihta anda ka nende mänguliikide meistrisarjades.

„Kui vaatan praegu kasvõi oma gruppide pealt, kuidas päris väiksed poisid tegutsevad, siis vahel mõtlen küll, et mis oleks võinud saada, kui oleksin ka ise sama vanalt mõtestatult treenida saanud,“ tõdeb Raul. „Usun, et oleksin võinud kõrgemal mängida, sest võttes arvesse seda, kui vähe olen klubis treeninud, läheb mul ikka väga hästi.“

Jalgpalli puhul on Rauli paelunud ennekõike selle dünaamilisus: kui suuremat seltskonda kokku ei saa, võib mängida ka kahekesi või päris üksi. Lisaks meeldib talle see, et kaht ühesugust mängu ei ole olemas, iga matš on uus ja huvitav väljakutse. „Sa võid teha plaane, kuid pead arvestama ka vastast, ilmastikku, väljakut. Jalgpall on äärmiselt huvitav mäng,“ kiidab Raul.

Noortetreeneri töö kui võimalus

Tartusse asus Raul õppima kehakultuuri ning kui nelja aasta eest tekkis võimalus Tammekas treeneritööd proovida, võttis ta väljakutse meeleldi vastu. Esimese maigu treeneritööst sai ta Alar Trummi abilisena ning ta tunnistab, et on Trummi käest väga palju õppinud.

Raul tõdeb, et kui ta oma treeneritöö alguses toona 4-5-aastaste poistega tegelema hakkas, tundus see võrreldes suuremate jalgpalliga hoopis teine maailm. Kuid nüüdseks on just nende päris pisikest treenimine Raulile kõige südamelähedasemaks saanud.

„Nad pole rikutud, ning neile saab lisaks jalgpallile õpetada ka seda, kuidas käituda, trennis olla. Ja mulle meeldib, et nad on väga siirad. Kui ikka poiss trenni alguses vastu tuleb, laialt naeratab  ja „Tere treener!“ hõikab või mõne huvitava jutukese pajatab, saad kohe uue energialaengu ja tahad ka ise trennis täiega panna,“ räägib Raul ja lisab, et treeneriamet talle tõepoolest meeldib, ning tal on igast trennist midagi oodata.

Ta rõhutab, et näeb noortetreeneri tööd suure võimalusena, sest saab nii aidata oma hoolealustel saada paremateks inimesteks ja paremaks jalgpallis.

„Ma tahan, et allpool tehtaks väga head tööd ja mõeldaks, kuidas saaks veel paremini, sest oma tegemistega mõjutame kogu nende ülejäänud elu. See on suur vastutus, kuid olen nõus selle vastutuse võtma, et saaks kunagi aastate pärast oma praeguste hoolealuse kohta uhkusega öelda: „Minu poisid!““ kõneleb Raul.

Jalgpallist vabal ajal meeldib Raulile lugeda, eriti psühholoogia-teemalisi raamatuid, sest teda huvitavad inimmõtlemise keerdkäigud. „Ka trennis üritan mõista, mida poisid parajasti mõtlevad või miks mingites olukordades käitutakse just nii, nagu käitutakse. Kõik lapsed on erinevad, kuid sa pead suutma suhelda igaühega ja leidma igaühega ühise keele,“ arutleb Raul.

Et klubidest hindab Raul fcbarcelonalikku palli valdamisele ja tika-taka söötmisele orienteeritud mängu, hoiab ta suvisel MMil hoiab pöialt sarnastest põhimõtetest lähtuvale Hispaaniale.

„Kuid meeldivad ka üllatajad ning selles mõttes võiks MMi võita keegi, kes varem pole seda suutnud,“ märgib Raul, lisades, et vutihuvilisena soovib ta näha ka rohkelt väravaid ning palju draamat.

http://www.jktammeka.ee/wp-content/uploads/2018/03/rebane2-1024x614.jpghttp://www.jktammeka.ee/wp-content/uploads/2018/03/rebane2-150x150.jpgJalgpallikool TammekaINTERVJUUDNOORTE JALGPALLTREENINGTÖÖUUDISED„Meie treenerid“ on rubriik, kus tutvustame neid JK Tammekas toimetavaid mehi ja naisi, kelle hoolde lapsevanemad nädalast nädalasse oma võsukesed usaldavad, et neist sirguksid head jalgpallurid ja tublid inimesed. Seekord räägib oma töödest ja tegemistest 2003-2004 Valge, 2010 Sepa, 2011 Valge, 2011 Must ja 2013 Valge peatreener ning  Hansa...jktammeka.ee | jalgpallikooltammeka.ee | Meeste- naiste ja noortejalgpall Tartus ja Tartumaal