Liis Ott on üks kauaaegsemaid mängijaid Tammeka naiskonna ridades. Tema argipäeva vürtsitavad lisaks jalgpallile mitmed põnevad ametid. Tänavuse esimese kodumängu eel uurime, kuidas ta seda kõike jõuab?

17888714_1295815033788336_1612252357_n
Liis Ott (#18) Tammeka naiste heategevuslikul mängul Roosa Jalgpall sobivat söötu otsimas.

Liis Oti kohta võib öelda, et ta on naine nagu orkester – Tammeka kaitseliinimängija ning vajadusel ka puurilukk, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-resident, U-17 tüdrukute ja saalijalgpallikoondise arst, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse arst ning armsa koerapreili Marta perenaine. “Ma arvan, et elus peab tegelema sellega, mis õnnelikuks teeb ning olen üritanud tegevusi valida just selle põhimõtte järgi,” rääkis Liis. Ta
lisas, et siiski on vahel tunne, et peaks veelgi rohkem tegema ja pingutama.

Tammeka jalgpalluri igapäevatöö on olla Tartu Ülikooli Kliinikumis arst-residentuur. Gümnaasiumis käis Liis Tartus Miina Härmas ning peale seda suundus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna arstiteaduse erialale. “Pärast ülikooli lõpetamist sai kuus aastat kestnud tudengielu läbi ning sel aastal astusin residentuuri,” täpsustas Liis. See tähendab, et ta töötab ja õpib samaaegselt, et nelja aasta pärast kätte saada spordi- ja taastusarsti erialapaberid. Liisi sõnul on residentuuri elu väga vaheldusrikas, sest iga mõne kuu tagant liigub ta ühest osakonnast teise tööle ning ei puudu ka haiglavälised töökohustused.

“Nagu ka mitmeid teisi tammeklannasid, kutsus Liisi trenni tema klassiõde.”

Tammeka kaitseliini kuldvara Liisi argipäev käib töö-kodu-trenn marsruuti pidi, iga minut tema päevas on tavaliselt planeeritud. “Hommikud algavad enamasti koeraga jalutamisega,” täpsustas Liis. Oma vaba aega armastab ta enda sõnul veeta looduses matkates, raamatuid lugedes või lähedastega koos viibides. Kõigil on vaja ka puhkehetke ja nii ütles ka Liis, et rohkem naudib mitte millegi tegemist peale toimekat ja asjalikku päeva.

18. mail täitub Liisil 12 aastat päevast, mil ta esimest korda jalgpallitrenni tuli. Nagu ka mitmeid teisi tammeklannasid, kutsus Liisi trenni tema klassiõde. “Ma polnud varem isegi mõelnud, et peaksin jalgpalli mängimist proovima, kuid pakkumine tundus huvitav,” lausus Ott. Enamasti pallib neiu keskkaitses, kuid vahel harva võib teda näha ka vasakkaitses. Möödunud hooajal juhtus aga nii, et Liis täitis naiskonna väravavahi kohustusi. “Nii juhtustõesti, sest meie esiväravavaht Diana viibis töökohustuste tõttu eemal. Võtsin seda kui vaheldust ja uut väljakutset,” ütles Liis naeruga. Ta lisas, et kaitsemängijana ei olnud tal positsiooniliselt väga palju ümberharjumist ja naljaga pooleks tõdes ta, et väravavahiannet pole talle üleliia antud. “Päris väravavahiks ma kunagi ei saaks,” ütles Liis lõpetuseks.

Kuid kõige hea juures tekib ka kõige tegusamal vahel tunne, et enam ei jõua. “Eelmisel sügisel olin väsinud lõppenud hooajast ja pikkadest tööpäevadest ning mõtlesin jalgpallist loobumisele,” lausus Liis. Jalgpalli ta siiski nurka ei veeretanud, sest nii töö- kui ka treenerivahetusega tuli mänguisu tagasi. “Töö iseloom muutus ning treeningutesse tuli uue treeneriga ka uus hingamine, selle kõigega tuli mulle mänguisu tagasi,” lausus Liis. Lõpetuseks lisas ta, et selle hooaja üks isiklikke eesmärke on vältida sarnase väsimustunde tekkimist.

17911042_10158486430885125_126625669_n
Ameteid on Liis Otil mitu, foto on tehtud õppustel, kus ta täitis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofi-meditsiinikeskuse arsti ametit.

 

Vaata ka Liisi mängijaprofiili SIIT!